Page 9 - Yogasutra

Sissejuhatus. Patañjali „Yogasūtra“ 9
arv olid jõukuse ja edu tunnusteks. Pärismaalasi tappes ja röövides kerkisid sõdalased teiste seast esile. Röövitud vara jagati, veis ja hobune said varakuse sünonüümideks ja raha ekvivalendiks. Sõjameestest kujunes ühiskonna eliit, hõimu edasitungi juhtimiseks valitud liidrist sai kuningas. Sõda- laste ideoloogilistest toetajatest, preestritest, kes omasid tolleaegset vähest teavet maailmast ja analüüsioskust, said võimu ustavad abimehed, väike privilegeeritud sotsiaalne grupp. Hõimudes toimus kihistumine. Alistatud pärismaa- lased sunniti töötama aarialaste heaks, neist said teenrid ja orjad. Hõimudemokraatia kadus järk-järgult, asendudes esmalt valitava ja seejärel päritava monarhiaga.
Sotsiaalne kihistumine väljendus kastisüsteemis, mis keskaja alguseks (4.–6. saj) oli rangelt kinnistunud. Päris- maalaste diskrimineerimise põhjusteks aarialaste poolt olid alistatute kuulumine teise rassi, võõrad usukombed, paikne eluviis ning käsitööga tegelemine, mida nomaa- did pidasid alandavaks ja seetõttu ebapuhtaks. Ühiskond jagati nahavärvi ja ametite alusel neljaks: preestrid (skr brāhmana), sõdalased ja valitsejad (kִsatriya), kaupmehed ja maaomanikud (vaiśya) ning teenrid (śūdra). Kindlasse kasti (varna ’värv’) ja alamkasti (jāti ’sünnipära’) kuulumist peeti eepilise ajastu lõpuks (3.–4. saj) juba võõrandama- tuks. Kastipiiridest ning oma kasti kohustustest ja õigus- test üleastumine olid Vana-Indias suurimaks moraalseks ja juriidiliseks patuks.
Indiasse tungimise esimeses faasis asustasid aarialased Induse jõgikonna. Rauaaja alguses (u 1200–800 eKr) tungiti