Bibliotheca Mediaevalis
|
ISBN 978-9985-58-944-1 |
Isiklikud kirjad Héloїse᾽i ja Abélardi võib paigutada samasse ritta selliste kuulsate armastajapaaridega nagu Kleopatra ja Antonius, Tristan ja Isolde, Romeo ja Julia, Portugali kuningas Pedro I ja Inês de Castro. Unustuse hõlma vajumisest päästis Pierre Abélardi (1079–1142) ja Héloїse᾽i (1100/1101–1163/1164) traagilise armastusloo nende kirjavahetus, mis siinkohal eestikeelse lugejani jõuab. Nüüdseks on armastajapaari kirju juba ligi 900 aastat uuritud ja tõlgendatud ning neist üha uusi nüansse leitud. Eriliseks teeb Héloїse᾽i ja Abélardi loo asjaolu, et tegemist on kahe keskaegse õpetlasega, kelle filosoofiast on nüüdisajalgi õppida. Mõlemad vaimustusid antiigipärandist ning avaldasid mõtteid armastuse, sõpruse, abielu, usu ja moraali teemadel. Héloїse᾽i ja Abélardi elu pöördepunktiks oli ilmalikust elust loobumine. Kas ja kuidas kloostrisse minek mõjutas armastajate maailmavaadet, jääb lugeja otsustada, nagu seegi, kas juhtunu taga oli jumalik ettemääratus või pigem inimlik ekslikkus. Raamatu on saatesõnastanud ja põhjalike kommentaaridega varustanud Tartu Ülikooli raamatukogu teadur ja klassikaline filoloog Kaarina Rein. |
|
ISBN 978-9985-58-937-3 |
Jumalik komöödia. Paradiis Itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets, Ilmar Vene ja Ülar Ploom Dante Alighieri (1265–1321) „Paradiis“ on „Jumaliku komöödia“ (u 1307/8–1320) kolmas ja ühtlasi viimane osa, milles Dante-tegelane kohtub õndsate vaimudega, kes ilmuvad talle eri taevastes, kuhu ta oma armastatu Beatrice silmadesse vaadates purgatooriumi mäelt maisest paradiisist tõuseb. Kümnendas, puhtvaimses taevas empüüreumis näeb Dante kõiki õndsaid valgusroosis, nende päriskodus. Püha Bernard’i eestkostel ja Neitsi Maarja vahendusel süüvib Dante pilguga jumalikku valguskiirde tungides universumi „valemisse“ ning Jumala ja inimese suhte saladusse. „Jumaliku komöödia“ eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. Siinse väljaandega on viimaks eesti keeles ilmunud Dante suuteose kõik kolm osa: „Põrgu“, „Purgatoorium“ ja „Paradiis“; kindlasti ei tähista see aga teekonna lõppu, vaid uue algust. |
|
ISBN 978-9985-58-935-9 |
Inimolu viletsusest Ladina keelest tõlkinud Marju Lepajõe Saatesõna: Marju Lepajõe, Marek Tamm Innocentius III (enne paavstiks saamist Lotario de’ Conti di Segni; 1160/61–1216) oli keskaja mõjukaim paavst (1198–1216), kes ühe vähesena selle pühitsuse pälvinutest jättis sügava jälje ka keskaja kirjanduslukku. Tema kõige tuntum ja hinnatum kirjatöö on noore kardinalina 1195. aastal kirjutatud traktaat „Inimolu viletsusest“. Seda lühikest teost võib pidada vaimseks harjutuseks askeetilise ja monastilise kirjanduse traditsioonis, mille põhiaines on pahede ja vooruste analüüs. Sellise järelemõtluse siht on iseenda seisundis selguse saavutamine, mis peaks viima meeleparandusele, mõtlemisviisi muutmisele. Traktaat on kirjutatud tundliku käega, seda iseloomustavad täpselt valitud kõlad ja rütmid, alliteratsioonid ja assonantsid, mida tõlkija Marju Lepajõe (1962–2019) on meisterlikult edasi andnud. „Inimolu viletsusest“ kujunes keskajal üheks kõige populaarsemaks ja mõjukamaks teoseks, mida näitab säilinud käsikirjade tavatult suur hulk (üle 700), varased tõlked paljudesse keeltesse ning hilisem tsiteerimine kirjasõnas nii otse kui kaude. |
|
ISBN 978-9985-58-841-3 |
Nutulaulude raamat „Armeenia Pindaroseks“ nimetatud Nareki Grigori (951–1003) “Nutulaulude raamat” on tähtis teos mitte üksnes armeenia kultuuris, aga mõjutanud kogu kristlikku maailma. Nareki kloostri munga Püha Grigori kirjandusliku pärandi moodustavad teoloogilised traktaadid, panegüürikad, hümnid ja laulud ning käesolev poeem "Nutulaulude raamat" (orig. "Matean voghberguthean“). Armeenlastele on "Nutulaulude raamat" piibli järel tähtsuselt teine raamat. Sel usutakse olevat tervendav mõju, mistõttu hoiavad tõbised teda magades padja all ja loetakse ette haigevoodi kõrval. Nareki Grigor ehk Grigor Narekatsi ise nimetas „Nutulaulude raamatut“ müstikuna ka „Kõnelusteks Jumalaga südame põhjast“. Nareki Grigori elust on vähe teada. Suurem osa elas ta Nareki kloostris: algul õpilasena, mungaks pühitsemise järel õpetajana. "Nutulaulude raamatu" lõpetas ta arvatavalt vahetult enne surma, 1002. aastal. 2015. aastal kuulutas paavst Franciscus Nareki Grigori katoliku kiriku doktoriks – kõigist eelnevaist doktoreist erineb ta selle poolest, et polnud oma eluajal osaduses katoliku kirikuga. See aga annab tunnistust, et tuhat aastat tagasi elanud Armeenia Nareki kloostri mungal on tänapäeva maailmale midagi väga olulist öelda. Eesti lugejal on suurepärane võimalus lugeda neid keskaegseid nutulaule Peeter Volkonski imelises tõlkes. Luuletaja Doris Kareva märgib Volkonski tõlke kohta: "Originaali arhailist ülevust annab hästi edasi valdavalt daktüliline rütm, mis mõjub palavikulise palvena, kohati lausa hüpnootilisena. Tunnustust väärib tõlkija erakordselt rikkalik sõnavara ning teksti heakõlalisus." Väljaanne on varustatud kahe huvitava saatesõnaga: tõlkija eessõna, mis avab tema isiklikku suhet "Nutulaulude raamatuga", samuti tutvustab Grigori elu ja teoseid ning Alar Laatsi põhjalik järelsõna armeenia kristlusest. |
|
ISBN 978-9985-58-835-2
|
Valik kirju Läbi müüdud Raamat pakub kaleidoskoopilist sissevaadet keskaegse nunna ja müstiku Bingeni Hildegardi maailma, vahendades valikut tema laialdasest kirjavahetusest. Kirjavahetus võimaldab jälgida umbes kolmekümne aasta vältel Hildegardi elusündmusi ja suhtlusstiili ning annab ülevaate talle südamelähedastest teemadest ja iseloomulikest mõttekujunditest. Sellest võib leida allegoorilisi nägemusi, teoloogilisi arutelusid, inimeste seisundi läbinägemist, vihjeid poliitilistele ja kirikusisestele probleemidele, poleemikat kataritega, isiklikke kiindumussuhteid, prohvetlikke ettekuulutusi jne. Kirjad kajastavad tema teekonda tundmatust nunnast tunnustatud nägijaks, kelle poole pöördutakse nii isiklike muredega kui ka keeruliste teoloogiliste küsimustega. Imetluse kõrval paljastavad kirjad aga ka vastuolusid ja tagasilööke, jättes lugeja mõistatada, kas Hildegard oli pigem konservatiiv või reformaator, kaalutlev pragmaatik või leebe pühak. Just kirjavahetus pakub kõige vahetumat pilguheitu selle karismaatilise naise mõtteilma – kuivõrd see nii pikalt ajaliselt ja kultuuriliselt distantsilt üldse võimalik on. Bingeni Hildegard (1098–1179), keskaegse õhtumaa silmapaistvamaid naisi, on esmajoones tuntud oma suurejooneliste nägemuste poolest. Neis pole küll hilisematele naismüstikutele omast tundlemist, see-eest aga hämmastavad need oma haarde ja sügavusega. Lisaks kuuluvad Hildegardi loomingulise pärandi hulka loodus- ja ravikunstiraamatud, liturgilised laulud, muusikaline draama, senini mõistatuslikud tundmatu keele ja kirjatähtede esitused ning väiksemad teoloogilised traktaadid.
|
|
ISBN 978-9985-58-812-3 |
Jumalik komöödia. Purgatoorium Dante Alighieri (1265–1321) "Jumalikku komöödiat" peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Teost on tõlgitud ja tõlgendatud juba 700 aastat ning sellest on kujunenud ka rahvuslike keele- ja kirjandustraditsioonide elujõulisuse oluline proovikivi. "Jumaliku komöödia" eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. "Jumaliku komöödia" teine raamat "Purgatoorium" esitab hingede puhastumise tüpoloogia ning jutustab Dante ja Vergiliuse kohtumisest tähelepanuväärsete isikutega tõusul purgatooriumi mäele, kus Dante valmistub oma noorpõlvearmastuse Beatrice suunamisel teekonnaks paradiisi. Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli: „Jumaliku komöödia“ teine raamat jutustab Vergiliuse saatel põrgust lahkunud Dante tõusmisest purgatooriumi mäele – teise teispoolsusriiki, kus „inimeste hinged saavad puhtaks/ ja väärilised siis on taeva tõusma“. Erinevalt põrgu ringides lootusetult piinlevatest hingedest seguneb purgatooriumi astangutel puhastuvate hingede kannatuses juba rõõmus ootus peatse paradiisi pääsemise pärast. Koos oma unustamatute karakterite, autori kaas aegse ajaloolise ja poliitilise konteksti analüüsi ning keskaegse teoloogia ja vaimupärandi sünteesiga köidab purgatoorium tänapäeva lugejat eelkõige sellise raskesti defineeritava „vahepealsuse“ õhkkonnaga, mida Dante fantaasia ja meisterlik luulekeel otse tajutavaks muutuvad. Nendes lembuse ja õrnuse eri varjundites, mis saavad järjest kindlama võidu põrguliku valu ja piina üle, kuid veel ei suubu Jumala armastuse kõikehaaravasse valgusesse, peitubki purgatooriumi ilu ja selle sügav inimlikkus. |
|
ISBN 9789-985-58-771-3 |
Gandersheimi Hrotsvita draamad Ladina keelest tõlkinud Mari Murdvee Draamad toimetanud Triin Rebane Monique Goullet' sissejuhatus, prantsuse keelest tõlkinud Kaia Sisask
Hrotsvita (u 930/935 – pärast 975) on teadaolevalt esimene keskaja naiskirjanik, ühtlasi esimene lääne autor, kelle sulest pärinevad kristliku sisuga näitemängud. Andmed Hrotsvita elust on väga napid, põhiosas kulges see kuulsas ja jõukas Gandersheimi kloostris Saksimaal. Hrotsvita teadaolev looming koosneb kaheksast hagiograafi lisest värssjutustusest, kuuest riimitud proosas näitemängust, kahest ajaloolisest poeemist, ühest luuletusest ja mõningatest kirjadest. Tema kirjapärandi põhiosa on säilinud tervikuna vaid ühes, Münchenis säilitatavas käsikirjas, mis taasavastati alles 16. sajandi alguses. Raamatu "Gandersheimi Hrotsvita draamad" esimene osa kätkeb viit pühakute värsistatud elulugu, mis kõik ülistavad erineval moel karskust ja neitsilikkust, teine osa on kirjutatud läbivalt riimitud proosas ja sisaldab kuut eessõnaga varustatud näitemängu. Terentiuse eeskujul kirjutatud draamade keskmes on enamasti mõni naistegelane, kelle usulisest pöördumisest või märtrisaatusest jutustatakse. |
|
ISBN 978-9985-58-754-6 Pehme köide |
Uus elu Dante Alighieri (1265-1321) on sündinud Firenzes, kus on suuremas osas möödunud ka tema noorus, mille vältel jõudis ta saada tuntuks nii kirjaniku kui ühiskonnategelasena. Pärast poliitilisi konflikte kodulinnast lahkuma sunnituna on ta aga oma elu teise poole veetnud maapaos ja Ravennas ka surnud. |
|
|
Jumalik komöödia. Põrgu Dante Alighieri (1265-1321) "Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse tuntuim teos. "Põrgu" (Inferno, 1314) on kolmeosalise suurteose esimene ning kõige hinnatum osa. Selle tõlkimisega eesti keelde tegi 1910 algust Villem Grünthal-Ridala, järje võttis 1939 üle Johannes Semper, kuid kumbki ei viinud tööd lõpuni. Uue tõlkija leidis Dante "Põrgu" kuuekümnendate aastate algul. See oli Harald Rajamets, kelle aastatepikkune töö nüüd raamatuna ilmub. Kommentaarid kirjutas Ülar Ploom. |
ISBN 978-9985-58-710-2 Pehme köide