Maa-ala pressing on võistkondlik territoriaalne kaitse, kus iga mängija ülesanne on efektiivne kaitsetegevus temale määratud lõigus. Võrreldes mees-mehe pressinguga on mängijatel väiksem füüsiline koormus ja seda saavad rakendada ka „lühikese" pingiga võistkonnad. Maa-ala pressingu rakendamine nõuab mängijatelt head „kirjaoskust" ning arusaamist pressingu eesmärkidest.

Maa-ala pressing on võistkondlik pressing, aga tema rakendamine ei ole mõeldav individuaalse kaitsemängu tehnikavõtete omamiseta.

Maa-ala pressingu õpetamisel ja kasutamisel kehtib kuus printsiipi:

• esimene sööt ei tohi mööduda kaitsjate esimesest liinist. Vastasel korral saavad ründajad kohe arvulise ülekaalu.
• Asetuse esimene lüli peab avaldama survet audi väljaviskajale - kehtib I kategooria asetuste puhul. Seda saab teha kui vähendada lahtimängija nägemisraadiust.
• „Lõks" tuleb palliga mängijale moodustada kohe pärast esimest söötu. „Lõksu" moodustamise kiirusest sõltub kogu maa-ala pressingu efektiivsus.
• Palliga mängija ei tohi „lõksust" läbi pääseda. Kui ründajal see õnnestub, muutub pressing mõttetuks.
• Teine sööt tuleb igal juhul „lõigata".
• Juhul, kui ründajal õnnestub pallikaotust vältida, tuleb kaitsemängijatel kiiresti oma kaitsealasse tagasi pöörduda.

On väheseid võistkondi, kes kasutavad maa-ala pressingut terve mängu jooksul. Tavaliselt rakendatakse seda lähtudes mängus kujunenud olukorrast ja võistkonna eripärast. Mõned näited:

• võistkond on kaotusseisus
• vastasvõistkonna tugev tsentrimängija on vaja neutraliseerida
• vastasvõistkond kasutab edukalt oma „liikumisi"
• vastasvõistkonna mängijad valdavad halvasti palli
• kaitsev võistkond koosneb lühikestest mängijatest
• vastased on aeglased ja kehaliselt nõrgad
• vajadus tõsta vastase poolt allasurutud tempot.

Sobivamad kohad „lõksu" moodustamiseks on väljaku neli nurka. Mitte alati see aga kaitsjatel ei õnnestu. Asja lihtsustamiseks on väljak jaotatud kolmeks koridoriks - kaheks äärmiseks ja keskmiseks koridoriks (joonis 7).

Joonis 7. Maa-ala prsessingu koridorid.

Kaitsemängijate ülesandeks on „lõksu" moodustamine ühest neist koridoridest. Kui „lõks" moodustatakse äärmistes koridorides, on soodne „lõigata" sööduliinid läbi keskmises koridoris ja samal äärel, kus „lõks" asetseb. Kui „lõks" tehakse keskmises koridoris, siis palli „lõikamise" aladeks on äärmised koridorid. Viies kaitsemängija kaitseb alati korvialust tsooni.

Lihtsustamaks mängijatele kindlate alade kinnistamist maa-ala pressingu puhul on võimalik jaotada väljak tsoonideks (joonis 8).

Joonis 8. Maa-ala pressingu tsoonid.

Nii nagu tavalise maa-ala kaitse puhul võib ka maa-ala pressingu asetused jaotada kahte rühma.

I rühma kuuluvad asetused:

• 1-2-2 (joonis 9)
• 1-2-1-1 (joonis 10)
• 1-3-1 (joonis 11)

Joonis 9. Maa-ala pressingu asetus 1-2-2

 

Joonis 10. Maa-ala pressingu asetus 1-2-1-1

Joonis 11. Maa-ala pressingu asetus 1-3-1

Maa-ala pressingut nii nagu ka mees-mees pressingut on võimalik mängida mitmes mõõtmes - üle välja, kolmveerand ja poole väljaku ulatuses. Ülal toodud joonistel on demonstreeritud mängijate algasetused üle välja maa-ala pressingu puhul. Mängijate asetusel positsioonidele tuleb lähtuda mängijate konkreetsetest füüsilistest ja psüühilistest omadustest.

II rühma kuuluvad asetused

• 2-2-1 (joonis 12)
• 2-1-2
• 3-2

Joonis 12. Maa-ala pressinu asetus 2-2-1

Mõlema rühma asetuste puhul on võimalik kasutada kahte varianti:

• kitsas variant (joonis 12) - söödu väljaandmist provotseeritakse külgjoonte suunas ja „lõks" moodustatakse äärmistesse koridoridesse
• lai variant (joonised 9,10,11) - mängijate asetus on külgjoontele lähemal ja see eeldab, et esimene sööt antakse väljaku keskele ning „lõks" moodustatakse äärmistes koridorides.

Mõlema rühma erinevaid asetusi on võimalik edukalt varieerida mängides kord kitsas kord laias asetuses.

Mängumomendid, millal soovitatakse kasutada maa-ala pressingut:

• pärast vastase poolt mängust sooritatud resultatiivset pealeviset või vabaviset
• kui vastasvõistkond paneb palli aeglaselt külgjoonelt mängu
• pärast minutilist vaheaega, eriti siis, kui eelnevalt ei ole seda rakendatud
• I poolaja lõpus, et sundida vastast vaheajal tegelema selle küsimuse lahendamisega.