Lk 2

Selgitavad uuringud selgitavad või seletavad uuritavat nähtust ning püüavad vastata peamiselt "miks" küsimusele.

Tihtipeale üritavad sellised uuringud selgitada inimeste käitumise ja tegevuse motiive. Näiteks veebi näite varal võiks uurimisküsimusteks olla:

  • Miks inimesed eelistavad kasutada veebi teiste infoallikate asemel?
  • Miks firmad kulutavad nii palju raha veebikohtade arendamisele ja reklaamile?

Sõna "seletamine" võib viidata kaht liiki eesmärgile:

  • püüet leida kogutud uurimismaterjali abil statistiline seos kahe nähtuse vahel.
  • nähtuse põhjuste leidmist või põhjuse-tagajärje seoste tõestamist.

Esimesel juhul räägitakse korrelatiivsest seletusest, teisel juhul kausaalsest seletusest.

(Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 171-172).

Korrelatsioonuurimus tähendab nähtusevaheliste seoste, sõltuvuste otsimist, ilma et tehtaks oletusi põhjuse-tagajärje seoste kohta. Sel juhul ongi kõne all vaid nähtuses täheldatud variaabluse (muutlikkuse) seletamine teise nähtuse variaabluse abil. Korrelatiivset uurimust peetakse sageli omaette uurimustüübiks, mis paikneb võrdleva ja seletava uurimuse vahel (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 171-172).

Kausaaluurimuses oletatakse, et ühes nähtuses asetleidnud muutus on teises nähtuses varem toimunud muutuse põhjustanud. Seda seletusviisi nimetatakse ka galileilikuks seletuseks. Rangeid kausaaluurimusi esineb üsna harva (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 172).

Sirje Virkus, Tallinna Ülikool, 2010