Raamatukogu ja infoteaduse õppekava suunitlus
Raamatukogu- ja infotöötajatele vajalike pädevuste kontekstis arutletakse selle üle, kas erialaõppekava peab olema eelkõige akadeemilise või kutsesuunitlusega. Kas õppekava peab valmistama ette eelkõige teadlase ja õppejõu karjääriks või tööks raamatukogudes ja infoasutustes? (Audunson, 2005).

Niinimetatud teooria ja praktika dilemma on esile kutsunud ägedaid vaidlusi erialaringkondades. Ostler ja Dahlin (1995) väidavad, et Melvil Dewey ei huvitunud raamatukogutöötaja elukutse teoreetilistest alustest, vaid pigem praktikast ja see näib olevat suures osas andnud tooni meie tänasele raamatukogu ja infoteaduste alasele koolitusele: puudub vajalik teoreetiline alus, et mõista probleeme sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste muutumisel.

Ka Myburgh (2003) rõhutab vajadust epistemoloogilise raamistiku järele, mis juhiks infotöötajat läbi ajaperioodi, mida iseloomustab rahaliste vahendite vähesus, virtuaalsus, tarbijalikkus, globaliseerumine ja mitmekesisus.

Ostler ja Dahlin (1995) väidavad, et traditsiooniline raamatukogu ja infoteaduste alane koolitus on keskendunud mitte informatsioonile vaid infomahutitele, milleks on raamatud, ajakirjad, maakaardid jne, mida kogutakse, kirjeldatakse, säilitatakse ja levitatakse ning ei pööra tähelepanu nende intellektuaalsele sisule.

Myburgh (2003) seostab eelpoolnimetatud fenomeni nn ‘raamatukoguhoidja mõtteviisi' (librarian mindset) domineerimisega. Selline mõtteviis lähtub eeldusest, et informatsioon eksisteerib eraldi inimtegevusest ning raamatukogu ja infoteaduse ülesanne on objektiivse inforeaalsuse kirjeldamine. Sellist lähenemist toetab samuti filosoof Karl Popperi kolme maailma mudel, milles nn kolmandas informatsiooni sisaldavas dokumentide maailmas puudub tunnetav subjekt. Metafoor korrapärast ja ratsionaalsusest raamatukogus meenutab paljuski positivistlikku lähenemist teaduses. Sellist mõtteviisi võib leida nii infotöötajate kui ka nende koolitajate hulgas.

Ka IFLA (2000) juhendmaterjalid rõhutavad fakti, et paljud raamatukogu ja infoteaduste alased programmid keskenduvad ikka veel traditsiooniliste raamatute jt materjalide kogude arendamisele samal ajal kui tähelepanukeskmes peaks olema infopakkumine erinevates kontekstides ja kujul. Mitmed uurijad rõhutavad vajadust nihkeks dokumendihalduselt infohaldusele, mis asetab kasutajad, tehnoloogia ja infoprofessionaalid sotsiaalselt konstrueeritud keerukasse konteksti. Uus koolitusparadigma peab olema kõikehaarav, reflekteerima erinevaid maailmavaateid ja määratlema elukutsele vajalikud põhiteadmised.