2. Organisatsiooni olemus ja identiteet

Organisatsiooni iseloomustamiseks vaja leida vastused reale küsimustele, näiteks:

  • milline on ja milles väljendub organisatsiooni kultuur , kuidas sellega on seotud infokultuur (informatsiooni kogumise, organiseerimise, töötlemise, vahetamise ja kasutamisega seotud väärtushinnangud, seisukohad ja käitumisviisid, mille järgi organisatsiooni töötajad igal tasandil käituvad);
  • millist juhtimisstiili kasutavad tipp- ja keskastme juhid ( kuidas väljendub autoritaarsus-demokraatlikkus, milliseid juhtimispõhimõtteid järgitakse, kas on tegemist õppiva organisatsiooniga või mitte jms.);
  • milline on organisatsiooni formaalne struktuur, milline on mitteformaalne struktuur (kuidas tegelikult toimub Inimestevaheline suhtlemine, mis on selle sisu, teema, kohad jms).


Kaasaja infokeskses ühiskonnas rõhutatakse organisatsiooni mõiste määratlemisel inimeste teadmiste ja oskuste tähtsust eesmärkide saavutamisel:

“Organisatsioon on hulk koordineeritud teadmisi, oskusi ja vahendeid, mis toimivad ühise eesmärgi huvides, milleks on teenuste või toodete pakkumine määratletud grupile või gruppidele” .

Organisatsioonide liigituse aluseks võib olla juriidiline staatus, suurus, millises ühiskonna sektoris, millisel turul, millises majandussfääris, ja kelle huvides tegutseb,
Erinevad võivad olla tegutsemise tasandid ja tegevusulatus, asutajad ja organisatsiooni vanus, rahastajad ning liikmete koosseis.


Organisatsiooni iseloomustab tema missioon, visioon ja eesmärgid.

Missioon
  • on juhis, mis määrab mida, kelle heaks ja miks tehakse;
  • õigustab organisatsiooni loomist, olemasolu ja on seotud asutuse tuumikkompetentsi ning väärtustega;

Missioon peaks
  • selgelt määratlema ettevõtte toodete ja teenuste olemuse
  • peegeldama organisatsiooni liikmete huvi
  • määratlema ettevõtte turu ja kliendid
  • määratlema uskumused ja väärtused, mille järgi ja kuidas peaks organisatsiooni liikmed toimima
  • määratlema tehnoloogia, mida kasutatakse
  • määratlema organisatsiooni arengupoliitika
  • olema määratletud nii üldiselt, et oleks paindlik, kuid siiski piisavalt täpselt, et võimaldaks seada prioriteete
  • olema sisutihe, põhjalik – meeldejääv, kuid siiski nii täpne, et organisatsioon oleks identifitseeritav;
  • huvirühmadele mõistetav nii ideeliselt kui ka terminoloogiliselt;
  • olema uskumisväärne ja mõõdetav – väljendatud konkreetsete terminitega, realistlik

Organisatsiooni missioonist selgub:

• Kelle vajadusi rahuldatakse (kliendid)
• Milliseid vajadusi rahuldatakse (tarbijad)
• Kuidas neid vajadusi rahuldatakse (põhilised oskused)

Organisatsiooni visioon


• on vaade organisatsiooni tulevikule.
• peegeldab organisatsiooni strateegilisi kavatsusi
• näitab, milliseks organisatsioon tahab kujuneda pikaajalises perspektiivis.

Visiooni keskseks elemendiks on organisatsioonile olulised väärtused ja sobivad käitumisstandardid.

Organisatsiooni eesmärgid


Eesmärgid määravad ära organisatsiooni koostisosade iseloomu, tegevuse sisu ja mitmed muud küljed.


Eesmärke saab organisatsiooni olemuse mõistmiseks analüüsida, arvestades, kas tegemist on lähiaja , keskmise ajahorisondiga või pikaajaliste eesmärkide ja sihtidega. .

Eesmärkide analüüsimisel tuleb arvestada, kas esineb järgmisi puudusi:

  • eesmärke pole kas sõnastatud või need puuduvad;
  • eesmärke on loetletud väga palju, need pole selged või on hoopis omavahel vastuolus;
  • ametlikult fikseeritud eesmärkide asemele on tulnud mitteformaalsed, eelmistega vastuolus olevad eesmärgid;
  • püstitatud eesmärkide ja tegelikult täidetavate ülesannete vahel puuduvad seosed,
  • kord sõnastatud eesmärgid on aja jooksul muutunud, käesolevaks ajaks aegunud.

Tegelike eesmärkide täpsustamiseks on vaja, et juhid/otsustajad need määratleksid, vastsel juhul pole võimalik alusuuringut läbi viia ja edasisi tegevusi kavandada..