4.4. Sõnumite mõistmine
Sõnumite mittemõistmine viib negatiivsete ilminguteni nagu usalduse ja pühendumuse puudumine.
Sõnumi valesti tõlgendamine.
Näiteks ütleb treener pärast võistlust oma õpilasele, et kehaline ettevalmistus on sul peaaegu suurepärane, aga psühholoogiline ettevalmistus nõrk. Treeneri eesmärk oli motiveerida sportlast veelgi oma kehalist ettevalmistust parandama, aga õpilane kuuleb ainult „psühholoogiline ettevalmistus on nõrk“. Samal ajal on see sportlane pidanud näiteks lapsepõlves psüühiliselt palju kannatama ning on sõna „psühholoogiline“ suhtes väga tundlik. Kui treener oleks teadnud oma õpilase tundlikkust teema suhtes, siis oleks ta lihtsalt pidanud mainima seda, millal hakatakse pöörama tähelepanu psühholoogilisele ettevalmistusele ja millal toimub kehaliste võimete täiustamine. Antud juhul oli probleem mõlemapoolne.
Mittekuulamine.
Vestluspartnerid või sihtgrupp mõjuvad frustreerivalt, kui nad ei kuula. Näiteks tekivad probleemid kommunikatsiooni efektiivsuse pinnal, kui õpilased tegelevad muuga ja mõtlevad teiste tegevuste peale, kuigi treener või õpetaja võib väga hästi informatsiooni edastada. Et kuulata, tuleb pingutada.