ALGATAJA, UURIJA, KIRJAMEES

Eisenile olid lähedased Johannes Käisi kooliuuenduslikud ideed. Ministrina kaitses ta koduloo kui iseseisva õppeaine (Käisi eeskujul) võtmist meie koolide õppeplaani ja taotles korduvalt Käisi pedagoogilisele pärandile 1940ndate lõpus antud hävitavate hinnangute ümbervaatamist; tema koostatuna ilmus 1985 Käisi tutvustav raamat Koolile pühendatud elu, 1989 Valik Johannes Käisi töid: kodulugu, üldõpetus, loodusõpetus ning 1996 Kooli-raamat; ta oli Johannes Käisi Seltsi (1990) asutamise ja ajakirja Kooliuuenduslane väljaandmise innukas toetaja.




Johannes Käisi 90. sünniaastapäeva tähistamine Põlvas 1976 jaanuaris


Eisen toetas õpilaste kodu-uurimistööd, oma kooli- ja koduümbruse looduse ning inimeste elu tundmaõppimist. 1968 avaldas HM fakultatiivkursuse näidisprogrammi: Kodu-uurimise alused IX–XI klassile, ilmus ka vastavaid metoodilisi materjale. Alates 1969 korraldati igal aastal vabariiklikke koolinoorte kodu-uurimiskonverentse.

Sausti 8-kl kooli õpilased esinemas kodu-uurimispäeval 1982


Eisenile oli väga oluline loodus(hoiu)alane kasvatustöö. Võrumaa lapsepõlveradadelt ja karjapoisipõlvest pärit sügav loodusetunnetus saatis teda kogu elu; ökoloogilisest kasvatusest on temalt ilmunud mitmeid kirjutisi; ta oli üks Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.





ELSi tegevuses osalesid paljud tuntud kultuuriinimesed. Fotol Eisen koos Voldemar Panso ja Debora Vaarandiga


Sama tähtis oli Eisenile esteetiline kasvatus. Muusika ja kujutava kunsti kõrval tuli meie kooli teatri- ning filmiõpetus; Eiseni algatusel hakati korraldama koolinoorte laulu- ja tantsupidusid ning õpilaste kunstilise loomingu näitusi, taas ilmusid õpilaste omaloomingu almanahhid. Sama aktiivselt toetas Eisen koolinoorte sporditegevust.








1962 käivitusid Aleksander Elango initsiatiivil õpetajate uurimiskursused. Eiseni ettepanekul sündis neist 1972 tänini tegutsev Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut, kuhu koondus terve plejaad teaduslikust uurimistööst huvitatud õpetajaid ja koolijuhte ning mis on andnud välja eri sektsioonides osalenute töödest juba 60 kogumikku.




ÜPUI konverentsil Tartus 1982. Vasakult Orest Niinemäe, Aleksander Elango, Inge Unt, Ferdinand Eisen, Alleks Vallner, Paul Lehestik


Eisen toetas igati 1959 detsembris loodud PTUId, mille teadurid viisid läbi koolieksperimente ja olid enamike õppekomplektide koostajateks, rajades nii Eesti pedagoogikale teaduslikku aluspõhja.




Ferdinand Eisen koos PTUI kollektiiviga 1989


Eiseni hobiks olid keeled, teiste seas esperanto – ta oli aastaid Eesti esperantoorganisatsiooni esimeheks. Looduses matkamise ja reisimise kõrval iseloomustas teda suur luulehuvi ja armastus teatri vastu.

Tänu Ferdinand Eisenile säilis Eesti kool omanäolise ja elujõulisena, tema koolile elatud elu väärib mäletamist ja tunnustamist üle aastakümnete.





TAGASI -> Algusesse