PÜHAPÄEVASÕIT

   Suur pikapauto kihutas peaaegu tühjal autoteel. Rooli taga istus terminaator, tema kõrval Sara. John mõtles tagaistmel, et nende kolmik on nagu mingi salaperekond, kes teeb pühapäevast väljasõitu.
   Sara kummardus spidomeetrit vaatama ning ütles: "Hoia kuuskümmend viis miili. See veel puudus, et meid peatataks."
   "Vastuvõetud," vastas terminaator kiirust vähendades.
   "Mitte nii," sekkus John, "Sa peaksid jälgima, kuidas kõnelevad inimesed. Jäta need "vastu võetud" ja teised robotlikud sõnad. Ütle siis lihtsalt "no problems". Said aru?"
   Terminaator noogutas, seedides saadud infot ja arvestas talle raskestimõistetavat intonatsiooni. Mõtetesse vajunud Sara ei pannud seda väikest koolitundi tähelegi.
   John jätkas arutlust tänapäeva kõnekeele asjus.
   "Kui keegi käib sulle pinna peale, see tähendab, et tüütab sind, võid öelda lihtsalt: "Jäta." Kui aga tahad tast lahti saada, ütle: "Hasta la vista, poisu!" See on sama, mis "Nägudeni poisu!"
   "Hasta la vista?" küsis terminaator üle, saades aru küll kontekstist, kuid kahtles häälduses.
   "Täpipealt. Võid öelda ka: "Tshao, roju." Ja kui ta ikka veel rahul pole, ütle: "Kõnge!". On ka muid kombinatsioone."
   "Tshau, roju."
   "Okei! Sul klapib."
   "No problems," lisas Terminaator.
   John naeratas laialt, uhke oma edule.

Sisukord
Eelmine peatükk
Järgmine peatükk