Informatsiooni hankimise ja otsingu vallas puutume kokku kahe põhimõistega, mida inglise keeles tähistatakse terminitega:

• information seeking ja
• information retrieval.

Soomekeelseteks vasteteks on tiedonhankinta ja tiedonhaku. Eesti keelde võiks mõlemat terminit tõlkida kui infootsingut. Kuigi need valdkonnad näivad intuitiivselt kattuvad, on nende uurimiskogukonnad olnud aegade jooksul küllaltki eraldatud.

Vakkari (1999) leiab, et vaid üksikud uurijad on ületanud nende valdkondade piire. Info hankimise ja -otsingu uurimistraditsioonide ühendamise vajadust on rõhutanud Bates (1989), Belkin & Vickery (1985), Ellis (1989), Ingwersen (1992;1996), Järvelin (1987), Kuhlthau (1993), Marchionini (1995), Saracevic & Kantor (1988a, 1988b).

Seega teevad infouurijad nendel kahel mõistetel olulist vahet:

• Information seeking, mida eesti keeles võiks väljendada terminiga "informatsiooni hankimine" sisaldab informatsiooni otsimist kõigist kättesaadavatest infoallikatest ja -kanalitest.
• Information retrieval, mida eesti keeles võiks väljendada terminiga "infootsing" on see osa informatsiooni hankimisest, mille puhul kasutatakse abivahendina arvutit. Võib öelda, et infootsing moodustab ühe osa informatsiooni hankimisest. Selline otsing on seotud andmebaasidega ja sinna sisestatud teabega (nt viited, faktid, tekstid, pildid, helikujundid) ja seda teavet otsitakse (retrieve) kasutamise eesmärgil.

Infootsingu uuringud on seega seotud mikrotasandiga, info hankimise uuringud makrotasandiga (Virkus, 2003).