Informatsiooni hankimine ja kasutamine on seotud kõigi eluvaldkondadega ning on inimese käitumise tavapärane osa. Informatsiooni hankimine ja otsing on olnud alati olulise tähtsusega, kuid kaasaegses ühiskonnas, mida tavatsetakse nimetada infoühiskonnaks, teabeühiskonnaks või teadmistepõhiseks ühiskonnaks, on see lausa vältimatu. Kaasaegse ühiskonna liikmed peavad olema võimelised infot hankima ja relevantset informatsiooni tõhusalt kasutama, et tulla toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises infokeskkonnas.

Informatsiooni hulga tohutut kasvu on põhjustanud oluliselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kiire areng: paljud muutused on seotud arvutite võimaluste suurenemisega säilitada tohutuid andmehulki, töödelda neid kiirelt ja teha need kasutajatele telekommunikatsioonivõrkude vahendusel kättesaadavaks.

Infoteadus on noor teadusala, mis kerkis esile peale teist maailmasõda koos mitme teise valdkonnaga, millest ühe näitena võiks nimetada arvutiteadust. Teadus- ja tehnikasaavutuste kiire arengu tulemusena suurenes 20 sajandi alguses kiiresti teaduspublikatsioonide arv, mis kutsus esile nn "infoplahvatuse" fenomeni. Informatsiooni kiire kasvu tingimustes tekkis vajadus teadusinformatsiooni kogumise, töötlemise ja edastamise problemaatikaga tegelevate ekspertide järele.

Käesolevas õpiobjektis käsitleme peamisi mõisted, mis on olulised infoteaduses: Infoteadus, informatsioon, infovajadus, info hankimine, infootsing, infokäitumine ja infokirjaoskus.