Informatsiooni mõiste

Infoteaduse keskseks mõisteks on 'informatsioon'. Termin informatsioon on pisut erineva kirjutusviisiga kasutusel kõigis keeltes. Algselt tähendas ta andmeid ja teateid, mida ühed inimesed andsid edasi teistele. See ongi saanud informatsiooni käibetähenduseks. Alates eelmise sajandi keskpaigast hakkas informatsiooni mõiste võrreldes varasemaga kiiresti avarduma. Tänapäeval on antud informatsiooni mõistele palju erinevaid tähendusi.

Näiteks antropoloog Gregory Bateson (1972) defineerib informatsiooni kui kõike seda, mis muudab indiviidi teadmiste seisundit. Paljude teiste autorite definitsioon sarnaneb eelnevaga (Miller, 1968; Dervin, 1976; Rogers, 1986). Donald O. Case (2002, 2007) annab põhjaliku ülevaate informatsiooni definitsiooni otsingutest. Näiteks esitas Wellisch (1972) kaheksa erinevat informatsiooni määratlust, Wersig ja Neveling (1975) määratlesid 17 definitsiooni. Levitan (1980) analüüsis informatsiooni definitsioone kolmekümne aasta jooksul ja väitis, et terminiga 'informatsioon' on seotud 29 erinevat määratlust.

Brenda Dervin (1976), keda tuntakse infoteaduses nn sense making koolkonna rajajana, vaatles informatsiooni mõistet lähtudes Karl Popperi (1972) käsitlusest. Ta eristas järgmisi informatsiooni tüüpe:

  • Objektiivne informatsioon, mis asub väljaspool inimest ja kirjeldab reaalsust.
  • Subjektiivne informatsioon, mis on meie nägemus reaalsusest või reaalsuse peegeldus.
  • Nn sense-making informatsioon, mis võimaldab 'liikuda' objektiivse ja subjektiivse informatsiooni vahel, mõista maailma ning sellele arusaamisele vastavalt tegutseda.

Dervin väidab, et selline lähenemine rõhutab subjektiivse informatsiooni ja informaalsete allikate osatähtsust ning lükkab kõrvale argumendid formaalsete infosüsteemide prioriteetsusest.

Michael Bucklandi tüpoloogia eristab informatsiooni mõiste käsitlemisel kolme kategooriat:

  • Informatsioon kui protsess, mis tähistab informeerimist, infoedastust ja näitab inimese teadmiste seisundi muutumist.
  • Informatsioon kui teadmine, mis peegeldab esimeses kategoorias omandatut.
  • Informatsioon kui 'asi', mis viitab informeerivatele andmetele ja dokumentidele (Buckland, 1991).

Need on vaid mõned näited katsetest defineerida ja liigitada informatsiooni.

Peab siiski tõdema, et ka käesoleval ajal eksisteerib palju erinevaid lähenemisi informatsioonile ning peamised lahkarvamused on seotud informatsiooni tõesuse, füüsilise eksistentsi, suunatuse, ebamäärasuse ja rakendatavusega. Suurem osa definitsioonidest nõustub sellega, et informatsioon on 'miski', mis vähendab ebamäärasust või muudab kujutlusi reaalsusest (Virkus, 2003).

Michael Buckland

Allikas: http://people.ischool.berkeley.edu/~buckland/

« Previous | Next »

Sirje Virkus, Tallinna Ülikool, 2010