Uute rollide täitmine nõuab raamatukoguhoidjatelt uusi pedagoogilisi teadmisi, tehnoloogilisi oskusi, intellektuaalomandiga seotud teadmisi, suhtlemis- ja läbirääkimisoskusi (Peacock, 2000). Paljud autorid on eelneva taustal kahtluse alla seadnud raamatukoguhoidjate pedagoogilise pädevuse ja kvalifikatsiooni (Brophy, 2001; Asher, 2003). Peter Brophy esitab küsimuse: "Ehk/võib-olla oleks parem ja otstarbekam, et/kui hoopis õpetajad arendaksid oma informatsiooni-alaseid teadmisi?" (Brophy, 2001: 8)

Peacock (2000: 29-30) identifitseeris neli barjääri, mis takistavad raamatukoguhoidjal täitmast pedagoogi-õpetaja rolli:

• ebapiisav arusaamine, et infokirjaoskus on osa vajalikest üldteadmistest ning raamatukogudel on selle arendamisel täita tähtis roll;
• ei teadvustata raamatukogu aktiivset rolli õppeprotsessis;
• vastuseis lülitada raamatukogu partnerina õppeprojektidesse ja ülikooli projektidesse;
• ebapiisav koostegevuse julgustamine ja motiveerimine ning finantseerimine.

Kuigi infokirjaoskusest on raamatukoguringkondades räägitud alates 1970-ndatest aastatest, leiavad mitmed autorid, et tulemused on selles valdkonnas siiski tagasihoidlikud. Johnston ja Webber (2003: 338), analüüsinud infokirjaoskuse olukorda Ameerika Ühendriikide kõrghariduses, täheldasid, et vaatamata viimasel kümnendil infokirjaoskuse arendamisele pööratud tähelepanule, pole isegi Ameerikas märkimisväärseid tulemusi ette näidata (Virkus, 2004).

Kokkuvõtlikult võib märkida, et kõrghariduse uus paradigma on tekitanud vajaduse raamatukoguhoidja rolli ja kohustuste ümberhindamiseks. Selles kontekstis on infokirjaoskuse temaatika saavutamas teadusraamatukogude tegevusstrateegiates järjest suuremat osakaalu ning omandamas rolli kõrghariduses. Suunad iseloomustavad uusi arenguid ülikooliraamatukogu ja teaduskondade partnerluses ja koostöös, integreeritud infokirjaoskuse programmide väljatöötamist, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste efektiivset kasutamist ning aktiivõppe meetodite laialdast levikut. Sellegipoolest tuleb nentida, et tulemused infokirjaoskuse arendamisel on olnud tagasihoidlikud.

Infokirjaoskuse juurutamine/elluviimine sõltub mitmetest faktoritest:

• rahvuslikust ja institutsionaalsest poliitikast,
• õppimise ja õpetamise käsitlustest,
• õppejõudude ja üliõpilaste vahelistest suhetest;
• rahalistest, inim- ja ajaressurssidest (Virkus ja Metsar, 2005).