Kinnistunud mõtteviisiga inimene usub, et tema anded ja oskused ning iseloomuomadused on muutumatud ja neid pole võimalik elu jooksul arendada. Ta usub, et teatud anne tal kas on või seda pole. Ja kui seda pole, siis ei saa sinna ka midagi parata. Sageli arvab kinnistunud mõtteviisiga inimene, et kui teatud anne on olemas, siis pole vaja enam pingutada. Sellise mõtteviisiga inimene otsib oma ebaedu põhjuseid mujalt ja süüdistab selles teisi inimesi. Nii kordab ta samu vigu. Mingil määral on sellist mõtteviisi kõigis inimestes, kuigi nad pole ehk veel õppinud seda endas ära tundma. Selle märkamine endas on aga esimene samm arenguse suunatud mõtteviisi arendamiseks.

Arengule suunatud mõtteviisiga inimest iseloomustab usk sellesse, et ta suudab enda andeid arendada, kui selleks pingutab. Selle mõtteviisi puhul on oluline pigem ande arendamise teekond kui selle lõpp-punkt ehk tulemus. Oluline on katsetada, proovida, sealjuures endast parim anda ja sellest midagi õppida. Sellise mõtteviisiga inimene usub endasse ja on valmis pingutama ka siis ja eriti siis, kui parasjagu ei lähe väga hästi. Selline mõtteviis aitab inimesel edu saavutada ka kõige raskematel eluperioodidel elus ning toime tulla kõige keerulisemate väljakutsetega. Nii võimaldab see elada õnnelikumat ja vähem stressirohket elu ning loob eeldused suuremale edule (vt joonis 1).