Mõtteviisist sõltub, kas tehtud vead ja läbikukkumised heidutavad inimest või võtab ta neid kui võimalust õppida ja areneda. Sellest sõltub, kas inimene tõrjub ja eirab kriitikat või analüüsib seda põhjalikult ning õpib sellest. Uskumus selle kohta, kas inimese intelligentsus on kindlaksmääratud suurus või arendatav sõltub samuti mõtteviisist.
Erinevate uuringute tulemustest selgub, et pingutades, harjutades ja treenides saab inimene parandada nii oma vaimseid kui füüsilisi võimeid. Edu saavutamiseks siiski sellest ei piisa, mõtestatult ja kestvalt pingutamise kõrval peab olema ka siht ja eesmärk. Inimene peab teadma, mida tahab saavutada, kuna see on püsiva pühendumuse üheks oluliseks eelduseks. Paljude talentide võimed ei ole kunagi realiseerunud, kuna neil pole olnud tahet ja valmisolekut oma ande kallal piisavalt tööd teha. Enamasti nähaksegi edukate inimeste juures nende võite ja tunnustusi, kuid ei mõelda pingutusele ja tööle, mida nad on edu saavutamiseks teinud. Ei teata sedagi, kui palju nad on vigu teinud, eksinud, läbi kukkunud, taas tõusnud ja edasi pingutanud. Aga just seda võiksid inimesed neilt õppida. (Nightingale, 2017)
Carol S. Dweck (2017) toob raamatus “Mõtteviis. Uutmoodi mõtteviis edu saavutamises” läbi aegade ühe parima korvpalluri Michael Jordani sõnad: „Olen eksinud rohkem kui 9000 viskel. Olen kaotanud peaaegu 300 mängu. 26 korral on mulle usaldatud mängu saatust otsustav vise ning ma olen sellel eksinud.“ Sellele võiksime tagasilöökide puhul mõelda, see annab meilegi jõudu edasi minna. Ükski edulugu ei ole sündinud ilma vigu tegemata ja nendest õppimata.
Kikas (2015) on kirjeldanud jäävusteooriat ja juurdekasvuteooriat.
Inimestel, kes kalduvad uskuma, et võimekus on sünnipärane omadus, mis elu jooksul ei muutu, võib olla elus raskuste tekkimisel väga keeruline oma võimete suhtes enesekindlust säilitada ning nad võivad tegutsemisest loobuda. Inimene, kes ei usu oma suutlikusse võimeid arendada ehk on madala enesetõhusega, võib hakata vastavaid tegevusi vältima, jätta keerukate probleemide lahendamise pooleli või kogeda ärevust juba enne nende lahendamise kallale asumist. See iseloomustab jäävusteooriat.
Inimene, kes usub võimekuse arendamisse, pingutab raskuste ja ebaõnnestumiste korral rohkem, võib olla järgmisel korral edukam ehk olla kõrgema enesetõhususega. Kui inimene usub, et ta suudab probleemi lahendada, asub ta seda tegema, pingutab ise või otsib vajaduse korral abi ning jõuab niiviisi lahenduseni See iseloomustab juurdekasvuteooriat. (Kikas, 2015)
Dwek (2017) on kirjeldanud kaht vastanduvat mõtteviisi – kinnistunud mõtteviisi (fixed mindset) ja arengule suunatud mõtteviisi (growth mindset). Eesti haridusteadlased on neid kirjeldanud ka kui jäävususkumust või–mõttelaadi ja juurdekasvuuskumust ehk –mõttelaadi.