Eksplitsiidse e väljendatud teadmuse all peetakse silmas teadmust, mis on formaalses keeles artikuleeritud (ka grammatilised reeglid, matemaatilised valemid, spetsifikatsioonid, käsiraamatud v juhendid jne). Seda teadm(i)(u)st saab ühelt indiviidilt teisele kergesti edasi anda. Sellisena on see domineeriv teadmisviis Lääne traditsioonis. (Nonaka, Takeuchi: viii)

Oma raamatus tõestavad autorid, et veelgi olulisem on varjatud e vaikiv teadmus, mida on formaalkeeles raske artikuleerida/väljendada. See on personaalne teadmus, mis on juurdunud individuaalses kogemuses, ja sisaldab mittemateriaalseid, vaimseid faktoreid nagu nt isiklikud veendumused ja uskumused, perspektiiv, väärtuste süsteem. Eristatakse kaht vaikiva teadmuse dimensiooni: tehnilisemat know-how nagu nt heal käsitöölisel “tunde järgi” tegemisel ja kognitiivset teadmust, nagu “skeemid, mentaalsed mudelid, uskumused-veendumused, pertseptsioonid, mis määravad, kuidas me tajume maailma – seda, mis on ja seda, mis peaks olema”. (Nonaka, Takeuchi: 8)

Nende kahe teadmusevormi - väljendatud ja vaikiva e väljendamata teadmuse -vastasmõju on organisatsiooni teadmusloome dünaamika võtmeks. Organisatsiooni teadmusloome on nende kahe teadmusvormi vastasmõju spiraalne, korduv protsess.

Nonaka ja Takeuchi näitavad, et indiviid ja organisatsioon on vastasmõjus teadmuse kaudu. Teadmusvahetus ja teadmusloome toimub indiviidi, rühma ja organisatsiooni tasanditel. Vaikiva teadmuse arvessevõtmine muudab vaadet organisatsioonile – seda nähakse mitte “infotöötlemise masinana vaid elava organismina”, kus ühised arusaamad organisatsiooni soovitud tulevikust ja maailmast on olulised. Samas muutuvad teadmuse lahutamatuks osaks subjektiivsed ideed, taipamused, intuitsioon, samuti ideaalid, väärtused, emotsioonid, kujundid ja sümbolid. (Nonaka, Takeuchi: 8-9)