Ikujiro Nonaka...-sisekonflikt
Ikujiro Nonaka – rahvusvahelise äristrateegia emeriitprofessor, Hitotsubashi University’s Graduate School of International Corporate Strategy, Tokio. Koos Hirotaka Takeuchi’ga avaldasid teadmusloome klassikalise teose The Knowledge-Creating Company: How Japanese Companies Create the Dynamics of Innovation (Oxford University Press, 1995).
Michael Polanyi (1891-1976) – Manchesteri Ülikooli professor. Keemik, ühiskonnateadlane, mõiste tacit knowledge juurutaja ("The Tacit Dimension", 1966). Polanyi püüdis eristada ja tähtsustada personaalse vaikiva teadmuse fenomenoloogilist, instrumentaalset, semantilist ja ontoloogilist aspekti. Teadmuse teemat jätkas ta raamatutes Knowing and Being, 1969 ja Meaning (1975, koos Harry Rosch’iga). Oli energiline reduktsionismi vastane väites, näites, et DNAsse kodeeritud info pole taandatav DNA molekuli füüsikale ja keemiale.
Jõustamine, volitamine (empowerment) - inimestele õiguse andmine/delegeerimine, et oleks võimalik võtta vastutust oma tegevuse ja otsuste eest organisatsioonis, aga samuti isikliku elu, kogukonna elu või ühiskonnaelu korraldamise eest. Mõiste on kasutuses eelkõige organisatsiooniteoorias ja organisatsioonide efektiivsuse tõstmisele suunatud kirjanduses ning on seotud rohujuuretasandi (grassroots) liikumisega.
Kontiinum – järjepidevus, üksiknähtuste sujuv üleminek ühest teiseks kahe äärmuse, vastandi vahel (näitekst pidevspekter violetsest üle sinise-rohelise-kollase-oranži punaseni, teadmus alateadlikust vaikivast teadmusest väljendatud, abstraheeritud teadmuseni).
Refleksioon - sisetaju, mille abil mõistus on teadlik omaenese mõtetest:
1. Oma tegevuse analüüsimine, mõtestamine ja ümbermudeldamine/ümbermõtlemine tegevuse, tulemuse või protsessi täiustamiseks (nt õpilase või klassi õpitulemused, käitumine, sotsiaalsed oskused jne). Tänapäevases õppeprotsessis peetakse nii õpetaja kui õpilase eneserefleksiooni iseenesestmõistetavaks.
2. Oma ja rühma, kollektiivi mõtlemise ja tegevuse analüüs tähenduste, väärtusaluste, mentaalsete mudelite leidmiseks. See on kolmeaasalise õppimise mudeli kolmas aas.
Refleksiivne mõtlemine – süstemaatiline või loogiline mõtlemisvorm, milles inimese re-evalveerib/hindab ümber eelneva teadmise või kogemise, et lahendada esilekerkinud probleeme.
Rühm ja tiim - rühma all mõistetakse enamasti lühemaajaliselt mingil eesmärgil koos tegutsevat formaalset või mitteformaalset, tavaliselt 3-7-liikmelist inimgruppi. Tiimi all mõistetakse sageli pikemat aega ühise ülesande täitmiseks koos tegutsevat inimrühma, mis võib olla nii 2-3-liikmeline kui mitmekümneliikmeline ja seesmiselt struktureeritud (nt projektitiim).
Saavutustarve - motiiv või kalduvus innukaks, järjekindlaks tööks ülesande sooritamisel, alustatud töö lõpetamisel või uue otsingul.
Sisekonflikt (internal conflict) - samaaegselt toimivad vastandlikud impulsid, tarbed või soovid, mille tagajärjeks on ärevus, frustratsioon, depressioon, paanika. Mõni teadmusloome mudel (nt P Štšedrovitski organisatsioonilis-tegevuslike mängude koolkond) on ehitatud üles nii, et osalejad jõuavad oma mõttetegevuses sisekonfliktini, mille lahenedes saavutatakse uus teadmuse süsteem ja/või tase.
Michael Polanyi (1891-1976) – Manchesteri Ülikooli professor. Keemik, ühiskonnateadlane, mõiste tacit knowledge juurutaja ("The Tacit Dimension", 1966). Polanyi püüdis eristada ja tähtsustada personaalse vaikiva teadmuse fenomenoloogilist, instrumentaalset, semantilist ja ontoloogilist aspekti. Teadmuse teemat jätkas ta raamatutes Knowing and Being, 1969 ja Meaning (1975, koos Harry Rosch’iga). Oli energiline reduktsionismi vastane väites, näites, et DNAsse kodeeritud info pole taandatav DNA molekuli füüsikale ja keemiale.
Jõustamine, volitamine (empowerment) - inimestele õiguse andmine/delegeerimine, et oleks võimalik võtta vastutust oma tegevuse ja otsuste eest organisatsioonis, aga samuti isikliku elu, kogukonna elu või ühiskonnaelu korraldamise eest. Mõiste on kasutuses eelkõige organisatsiooniteoorias ja organisatsioonide efektiivsuse tõstmisele suunatud kirjanduses ning on seotud rohujuuretasandi (grassroots) liikumisega.
Kontiinum – järjepidevus, üksiknähtuste sujuv üleminek ühest teiseks kahe äärmuse, vastandi vahel (näitekst pidevspekter violetsest üle sinise-rohelise-kollase-oranži punaseni, teadmus alateadlikust vaikivast teadmusest väljendatud, abstraheeritud teadmuseni).
Refleksioon - sisetaju, mille abil mõistus on teadlik omaenese mõtetest:
1. Oma tegevuse analüüsimine, mõtestamine ja ümbermudeldamine/ümbermõtlemine tegevuse, tulemuse või protsessi täiustamiseks (nt õpilase või klassi õpitulemused, käitumine, sotsiaalsed oskused jne). Tänapäevases õppeprotsessis peetakse nii õpetaja kui õpilase eneserefleksiooni iseenesestmõistetavaks.
2. Oma ja rühma, kollektiivi mõtlemise ja tegevuse analüüs tähenduste, väärtusaluste, mentaalsete mudelite leidmiseks. See on kolmeaasalise õppimise mudeli kolmas aas.
Refleksiivne mõtlemine – süstemaatiline või loogiline mõtlemisvorm, milles inimese re-evalveerib/hindab ümber eelneva teadmise või kogemise, et lahendada esilekerkinud probleeme.
Rühm ja tiim - rühma all mõistetakse enamasti lühemaajaliselt mingil eesmärgil koos tegutsevat formaalset või mitteformaalset, tavaliselt 3-7-liikmelist inimgruppi. Tiimi all mõistetakse sageli pikemat aega ühise ülesande täitmiseks koos tegutsevat inimrühma, mis võib olla nii 2-3-liikmeline kui mitmekümneliikmeline ja seesmiselt struktureeritud (nt projektitiim).
Saavutustarve - motiiv või kalduvus innukaks, järjekindlaks tööks ülesande sooritamisel, alustatud töö lõpetamisel või uue otsingul.
Sisekonflikt (internal conflict) - samaaegselt toimivad vastandlikud impulsid, tarbed või soovid, mille tagajärjeks on ärevus, frustratsioon, depressioon, paanika. Mõni teadmusloome mudel (nt P Štšedrovitski organisatsioonilis-tegevuslike mängude koolkond) on ehitatud üles nii, et osalejad jõuavad oma mõttetegevuses sisekonfliktini, mille lahenedes saavutatakse uus teadmuse süsteem ja/või tase.