Teadmus-protsessid ja õppiv organisatsioon (Senge, 1990, 2001)

Dünaamiliste süsteemide – organisatsioonide käsitlemiseks loob Senge mudeli viiest distsipliinist e võtmealast:
  • Personaalne meisterlikkus - Personal mastery;
  • Mentaalsed mudelid - Mental models;
  • Ühised, jagatud visioonid e ühisnägemus - Shared vision;
  • Tiimiõppimine - Team learning;
  • Süsteemimõtlemine – Systems thinking.
Neile lisaks tähtsustatakse läbivaid printsiipe, milleks on eelkõige avatus, globaalsus ja lokaalsus.

Teadmusringluse ja teadmusloome kontekstis on organisatsiooni (sh kooli, klassi) arendamisel keskne tiimiõppimine e koosõppimine - team learning. See annab inimestele jõudu, tuues esile mõtted ja energiad, mis õppimisprotsessis päästavad valla resonantsi ning sünergia. Kuigi Senge koolkond seda just alati ei rõhuta, pean tiimiõppimise puhul oluliseks ka sünergeetilise efekti tekkimist – st tiimis saavutatud või loodud teadmine on sageli suurem, kõrgema kvaliteediga kui tiimis osalevate indiviidide teadmine vastavas valdkonnas – st toimub teadmusloome selle parimal kujul. See on valdkond, kus Nonaka ja Takeuchi teadmusjuhtimise käsitus laiendab Senge lähenemist oluliselt.