Page 5 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013 ÜLIKOOLIST 3
TLÜ ÕIGUSAKADEEMIA TEEB HELSINGIS ILMA
Juhan Kilumets
Foto: erakogu
Eelmisel sügisel alustas meie ülikooli Õigusakadeemia õigusteaduse õpetamist ka Helsingis, kus täna õpib juba ligi sada TLÜ bakalaureuse tudengit.
„Huvi on Soome tudengite seas suur ja kõiki soovijaid me kindlasti vastu võtta ei saa,” rää- gib projekti eestvedaja ja akadeemia asepresi- dent Indrek Grauberg. Mullu alustas bakalau- reuseastmes õpinguid 34 noort, sel sügisel juba üheksa võrra rohkem. „Meie jaoks on väga oluline individuaalne lähenemine ja efektiivne õppetöö, mistõttu eelistame väiksemaid grup- pe,” lisab Grauberg.
Spetsiaalselt Soome tudengitele loodud moodsas õppekavas on siseriikliku õiguse kõr- val väga oluline roll Euroopa Liidu ja rahvus- vahelisel õigusel. Rahvusvahelisemaks tahab aga muutuda ka ülikool ise. Indrek Graubergi sõnul tuleb maailmas valitsevate suundadega kaasas käia. „Soovime ju saada Eesti kõige rah- vusvahelisemaks ülikooliks. Helsingi projekt on selle eesmärgi täitumisele tugevalt kaasa aidanud.”
Projekti idee hakkas idanema sellest, et Eestis oli ingliskeelse õppe võimalus olemas. „Mõtlesin, et kui saab Haapsalus, siis miks ei
peaks saama Helsingis,” seletab Grauberg oma mõttekäiku. Esmalt ei teatud aga sedagi, kas Helsingi Ülikooli territooriumile tungimine
üldse kõne alla tuleb. Praegu teevad kaks kõrg- kooli tihedat koostööd, jagavad õppejõude ja õppevahendeid. Lisaks Helsingi Ülikoolile on käe alla pannud ka Peterburi Ülikool ja Londonis asuv King’s College.
Helsingi tudeng: TLÜ oli parim otsus
Tudeng Jyri Poutala on kindel, et TLÜ Õigusakadeemiasse õppima asumine on tema senise elu üks parimaid otsuseid. „See võima- lus oli justkui vastus mu palvetele: erinevalt teistest kodulinnas õppimise variantidest olen pärast lõpetamist võimeline läbi lööma rah- vusvahelisel areenil,” põhjendab ta TLÜ kasuks otsustamist. „Siin õppimine aitab mõista, mil- liseid võimalusi on varuks maailmal, mis jääb väljapoole meie mugavustsooni. Mina ja mu kursusekaaslased saame tulevikus tänu suure- pärastele õppejõududele ja heale õppekavale neid võimalusi kasutada.”
Projekt on tegelikkuses mitmeski mõttes alles arengujärgus. Indrek Graubergi sõnul võiks näiteks kaaluda Eesti õiguse moodulite lisamist. Praegu on aga veel vähe neid, kes suu- daksid Eesti õigussüsteemi iseärasusi inglise keeles edasi anda. Kui selle plaani elluviimine jääb veidi kaugemasse tulevikku, siis magist- riõpe käivitub Helsingis juba õige pea. „See on praegu meie suurim eesmärk. Õppekava on valmis, nüüd jääb üle oodata vaid esimesi bakalaureuseõppe lõpetajaid.”
“ Soovime ju saada Eesti kõige rahvus- ” vahelisemaks ülikooliks.
Helsingi projekt on selle eesmärgi täitumisele tugevalt kaasa aidanud. Indrek Grauberg