Page 6 - TLÜ ajakiri

4 ÜLIKOOLIST TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013
Peeter Normak Kabuli ülikooli kolleege koolitamas.
INFORMAATIKA INSTITUUT: ÕPIPOISIST MEISTRIKS
Kas projektipõhiselt alanud akadeemiline üksus saab muutuda edukalt isemajandavaks instituudiks? Selgub, et saab, ja kuidas veel! Kogemusi jagab TLÜ Informaatika Instituu- di direktor Peeter Normak.
lik vaid vajaliku ressursi olemasolul. Selleks ressursiks on olnud eelkõige ulatuslik rahvus- vaheliste partnerite võrgustik ja Euroopa Liidu toetusprogrammid.
Eri finantseerijate toel võetud ette palju muudki. Olgu näitena märgitud iga-aastased üritused World Usability Day ja e-Vent. Algava aasta augustis korraldab instituut Tallinnas
Informaatika iseseisva akadeemilise üksuse
algus Tallinna Pedagoogikaülikoolis oli vaeva-
line: 2001. aastal lõpetasid informaatika erialal kõrgetasemelise teaduskonverentsi ICWL
esimesed viis kolmeaastase diplomiõppe üli- õpilast, õppejõududest oli vaid kahel doktori- kraad ja teaduseelarve oli vaid 3196 eurot (50 000 krooni).
Neljandik töötajaist on välismaalased
Praegu, 12 aastat hiljem haldab informaatika instituut lisaks bakalaureuseõppekavale veel nelja magistrikava ja ühte doktoriõppekava, doktorikraadiga akadeemiliste töötajate arv on tõusnud 18-ni ning instituudi teadus- ja arendustegevuse eelarve on ligi 800 000 eurot. Seejuures on ainuüksi doktoriõppes õppureid seitsmest välisriigist. Rohkem kui neljandik akadeemilistest töötajatest on pärit välisriigist. Instituudi ülikiire areng on toimunud vaid tänu ühe lihtsa põhimõtte sihikindlale ja süs- temaatilisele rakendamisele: areng on võima-
2014 (International Conference on Web- Based Learning). Kuid kaugeltki mitte kõik projektitaotlused ei ole olnud edukad. Aastatel 2008–2013 osales instituut 22 projektitaotluse koostamisel EL 7. raamkava taotlusvoorudesse, kuid rahastuse sai vaid neli.
Pühendumusega tehtud projektid
Instituudi tegemisi iseloomustavad kaasatus, professionaalse arengu toetamine, vaimustus, pühendumine, avatus ja inspiratsioon. Tõe- poolest, selleks et saada kaasatud rahvusvahe- lisse koostöösse, peab olema rahvusvahelisele kogukonnale midagi pakkuda. Meie majan- duslikust vaesusest tulenevalt saame lubada vaid üht – uusi ideid ja ahvatlevaid tuleviku- visioone. Eks see ole vist ka põhjuseks, miks instituudi tegevus on rahvusvaheliselt suurt