Page 13 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014
TEADUSTÖÖD 11
Noored ja identiteet
Pille Ubakivi
„Noorte identiteedikonstruktsioonid taasise- seisvumisjärgses Eestis: vaba põlvkonna rah- vusidentiteedid ja nende tagamaad“ juhendaja Liisi Keedus
Küsitles Aneth Rosen
Kuivõrd erinevad on noorte identiteedi- konstruktsioonid taasiseseisvumisjärgses Eestis?
Esmalt rõhutan, et minu bakalaureusetöö suunitlus ega maht ei luba üldistada uurimu- se tulemusi kõigile Eestis elavatele noortele. Intervjueeritavate hulka kuulusid kümmekond noort, kelle identiteedikonstruktsioonides võis leida palju sarnast, kuid ka üllatavaid eri- nevusi. Seega võib öelda, et erinevuste osakaal oli väikest valimi mahtu arvesse võttes suur.
Mis on peamised allikad, mis neid erinevusi põhjustavad?
Kindlasti ei otsinud mu bakalaureusetöö kau- saalseid seoseid rahvusidentiteetide konst- ruktsioonide ja teiste näitajate vahel. Ometi leidis kinnitust, et uuringusse kaasatud noo- red tõlgendasid traditsiooniliselt rahvuslikeks peetavaid tegevusi ja kohustusi, näiteks laulu- peol osalemist ja sõjaväes käimist, erinevalt ja mitte alati rahvuslikest kaalutlustest lähtuvalt. Seetõttu oleks tulevikus tehtavate kvantitatiiv- sete uuringute läbiviimisel oluline silmas pidada, et rahvusidentiteedi tugevuse mõõtmine on eeldatust palju keerulisem. Eesti ühiskonna diferentseerumisega käib paratamatult kaasas rahvuslikkuse väljendumiste diferentseerumine.
Olete ka ise noor inimene taasiseseisvumis- järgses Eestis, kuidas teie end nende konst- ruktsioonide seas liigitaksite või millist Eesti noort esindate?
Minu õppimis- ja elukutsevalikutega käib kaa- sas refleksiivsus iseenda, ümbritsevate inimeste ja ühiskonna arengute suhtes. Sellest lähtuvalt
olen säilitanud kohanemisvõime ja avatud meele, millega ei sobi kokku jäigalt rahvuslik identiteedikonstruktsioon.
Olete öelnud, et seda teemat peaks kindlasti edasi uurima. Millistele küsimustele te veel sooviksite vastuseid saada?
Olen huvitatud rahvusidentiteedi uurimisest perekondlikus kontekstis eri põlvkondade vahel. Nii võiksid noorte ja vanemate generat- sioonide erinevused ja sarnasused identiteedi- lugudes veel selgemini välja joonistuda.
Hulluse kujutamine kirjanduses
Tiina Vihmar
„Hulluse kujutamine Olle Lauri, Jüri Ehlves- ti ja Helga Nõu romaanide näitel“ juhendaja
Ave Mattheus Küsitles Aneth Rosen
Kuidas mõista kirjanduses kujutatud hullust või kuidas kirjanikud seda kujutavad?
Hullust võib kirjanduses (või üldisemalt kau- nites kunstides) mitmeti kujutada. Kirjanik võib hullust nii-öelda üle võlli keerata ja valida žanriks näiteks õuduskirjanduse või vägivaldse põneviku. Tihti on need tegelased, kel sageli