Page 24 - TLÜ ajakiri

22 TEADLANE
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 7 / KEVAD 2015
Sotsiaalmeedias siltide kasutamine näib es- mapilgul väga demokraatlik: igaüks justkui panustab ja sellest sünnib suurem, jagatud teadmine. Samas kasutatakse neid silte tu- runduses, tootereklaamiks jms.
Jah. Üks suurte korporatsioonide soovitussüs- teemide ohte seisnebki selles, et need sulgevad meid n-ö soovitusmulli. See tähendab, et süs- teem klassifitseerib meid näiteks selle alusel, mida me guugeldades otsime ja soovitab meile ainult sellele grupile mõeldud infot.
Soovitused koonduvad üha kinnisemaks infomulliks ja me ei leia enam infot, mis võiks meie mõtted uude suunda juhatada, arusaamu kõigutada ja vaateid muuta.
Tahaksime oma keskuses luua sellist soovi- tussüsteemi, mis oskaks soovitada etteaimata- vast mustrist pisut kõrvale kalduvaid asju, an- naks suurema valiku ja oleks vähem kinnine.
Kuidas inimesed ise saaksid sellesse mulli sulgumisele vastu seista?
Paraku oleme ju üsna laisad ja kasutame hõlp- salt kättesaadavaid abivahendeid – nii otsus- tavadki meile internetis soovitatava info üle suurettevõtted.
Google-taolistel süsteemidel on tohutu võim ja meie isegi ei pruugi seda tajuda. Tihti arvame, et tegu on ju lihtsalt paari lingi ja soo- vitusega. Ent need soovitused on vaid murd- osa kõigist võimalikest, mida võiks kuvada.
Arvan, et kasutajatel endil peaks olema suurem kontroll soovituste ja kuvatava info osas, seda saab aga kindlustada vastavate süs- teemide arendamisega.
Räägime Learning Layersi projektist. Selle projektiga soovite parandada töökohal õppi- mist tehnoloogia abil.
Euroopa Liidu praegune suund on edendada tehnoloogiapõhise õppe strateegiaid valdkon- dades, milles töötajad ei kasuta põhivahendi- na arvuteid või ei tee seda kogu päeva jooksul. Sellest Learning Layers lähtubki.
Projekti huviks on tervishoiu- ja ehitus- sektori töötajad, kes kasutavad nutiseadmeid hoopis teisiti kui näiteks insenerid või kon- sultandid. Nad on väga mobiilsed, töötavad erinevates paikades ja kasutavad ka tehnilisi abivahendeid teisiti.
Kas saaksite tuua mõne näite, kuidas ehitus- töölised – teiste hulgas platsil töötav ehitaja – võiksid tehnoloogia abil õppimisest kasu saada?
Kui projektiga alustasime, oli meil samuti eelarvamus, et ehitustöötajad ilmselt ei taha nutiseadmeid kasutada. Mis aga selgus, on see, et ehitussektoris kasutatakse nutitelefone laialdaselt selleks, et koordineerida, salvestada, pildistada, infot edasi anda, dokumenteerida, vastutust määrata, ettearvamatuid probleeme mobiili teel lahendada.
Samas on see protsess üsna suletud: tavali- selt õpivad ainult vahetud osapooled ehk kaks inimest konkreetsest vahejuhtumist midagi, keegi teine asutuses aga mitte.
Meie lõime Ach So! nimelise abivahendi, telefonirakenduse, mille abil saab teiste asu- tuse töötajatega videoklippe jagada, samuti ühendada neid teabega konkreetsest asuko-
Amazon.com internetipood pakub uusi tooteid selle alusel, millist infot kasutaja internetist otsib (Allikas Amazon.com)