Page 25 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 7 / KEVAD 2015
TEADLANE 23
hast või näiteks materjalist. Nii on võimalik info levikut parandada ja infovahetuse kasute- gurit suurendada.
Kas mõnda Learning Layersi abivahendit annaks ka ülikooliõppes kasutada? Kindlasti. Praegu on hariduses suundumus ee- malduda astme- ja institutsioonipõhisest mõt- lemisest. Fookus peaks olema elukestval õppel, sellel, et ülikoolis õpitu oleks tudengile ka hil- jem kasulik, aitaks karjääris edasi.
Meie keskuses toimuva õpetajate täiendõp- pe puhul kasutatakse abivahendeid, mis liht- sustavad õpitu hilisemat rakendust. Näiteks blogi kasutades on õpetajal võimalik peegel- dada õpitut ja selle rakendamist ning koolituse lõppedes blogimist jätkata.
Eesti on tuntud hea IKT-taseme ja leviku poolest, ent kurdetud on vähese uuenduslik- kuse ja loomingulisuse pärast üldhariduses, noorte õpetamises. Kas tehnoloogia võiks siin abiks olla?
Jah, muidugi. Näiteks praegu käimas olev digi- õpiku projekt.
Algselt tahtis haridusministeerium, et di- giõpikuid arendaksid kirjastajad, kes mõistagi olid mures piraatluse pärast ning kartsid, et nendega juhtub sama, mis muusikatööstusega.
Aga küsimust tuleks vaadata ökosüsteemi perspektiivist, juba praegu ei kasuta õpeta- ja tööks mitte ühte õpikut, vaid kombineerib mitmeid vahendeid.
Digiõpiku abil saame tervikliku tekstiõpiku väiksemateks juppideks lahti võtta, sobitada ja kombineerida vastavalt vajadusele, kasutada nii kirjastajate toodetud sisu kui ka seda, mida õpetajad ise leiavad ja loovad.
See ongi digitaliseerimise suurimaid hüve- sid – võimalus tervik osadeks võtta, osi vahe- tada, jagada enda loodut kolleegidega, kaasata ka õpilased ning edendada seeläbi nende loo- mingulisust.
Olete saanud psühholoogia kraadi, teie uu- rimistöö ühendab psühholoogia ja infoteh- noloogia, seega olete paratamatult inter- distsiplinaarne uurija. Mulle näib, et Eestis on interdistsiplinaarsus miski, millega tea- dusmaailm on kohati hädas. Milline on teie soovitus?
Muutused, mille Tallinna Ülikool on ette võt- nud, on samm õiges suunas. Isegi endine Tartu Ülikooli rektor on väljendanud seisukohta, et see on TLÜ jaoks õige tee.
Teadus spetsialiseerub üha enam ja Eestil tuleks otsustada, kuhu panustada. Väikese riigi puhul peame küsima, kas suudame üha enam spetsialiseeruvaid traditsioonilisi uurimis- suundi jätkusuutlikult arendada, rahastada, neis maailma tipptasemel konkureerida. See maksab palju.
Arvan, et väikeriikide jaoks on õigem kes- kenduda interdistsiplinaarsetele, probleemi- põhistele uurimissuundadele, kuna siin on uurijad teineteisele nii palju lähemal, lihtsam on koostööd teha, ranget jaotust murendada. Aga see on tegelikult mõtlemisaine Eesti Tea- dusagentuurile.
Samas ei taha ma ütelda, et kõrgelt spetsia- liseerunud traditsiooniline uurimistöö poleks vajalik, mõistagi mitte. Vaja on aga selle head sidet interdistsiplinaarse, rakendusliku suuna- ga ja probleemipõhise uurimisega.
Teisiti öeldes, on vaja teadusasutusi, mis mõistaksid nii distsipliinipõhise teaduse keelt kui ka rakenduslikku poolt, ühiskonna vajadusi.
“ Üks suurte korporatsioonide soovi- ” tussüsteemide ohte seisneb selles, et need sulgevad meid soovitusmulli.
Google otsingumootori algoritm arvestab kasutaja otsinguajalugu ja internetikasutuse harjumusi (Allikas: Google)