Page 12 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK hARIDUSTEADUSED
Tabel 1. Levinumate strateegiate kasutamine liitmise korral (Thompson 2000)
Korrutamise tehtega seotud peastarvutamise strateegiate õppimise eelduseks ja ka aluseks on korrutus- tabeli väga hea valdamine. Korrutamise strateegiatest võib välja tuua näiteks arvu korrutamisel 4-ga stra- teegia Double 2 lots, arvu korrutamisel 5-ga strateegia Half of 10 times ning arvu korrutamisel 9-ga stra- teegia Ten times less one lot (McIntosh 2005). Kuna jagamine on korrutamise pöördtehe, kus korrutise ja ühe teguri kaudu leitakse teine tegur (Kaasik 2011), siis jagamise peastarvutamise strateegiate eelduseks on samuti korrutustabeli valdamine.
uurimisküsimustele vastuste saamiseks korraldati nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne uuring. Kvan- titatiivse uuringu eesmärgiks oli leida vastused kahele esimesele uurimisküsimusele ning kvalitatiivse uuringu abil püüti leida vastus kolmandale uurimisküsimusele.
Kvantitatiivne uuring viidi läbi kahes Tallinna koolis. Mõlemast koolist osalesid uuringus kaks 6. klassi. Ühe kooli kahest paralleelklassist üks oli testklass ning teine kontrollklass. Kõik uuringus osalenud õpi- lased sooritasid uuringu alguses ja lõpus kaheosalise peastarvutamise testi (16 tehet) ning pranglimises kaks harjutuskorda. uuringutevahelisel perioodil tutvustati testklassile perioodiliselt erinevaid peastar- vutamise strateegiaid ning neil oli kohustus kaks korda kuus tegeleda pranglimisega. Kontrollklassile seevastu peastarvutamise strateegiaid ei tutvustatud, kuid nemad pidid pranglimisega tegelema kohus- tuslikus korras ainult üks kord kuus.
Kvalitatiivse uuringu raames intervjueeriti kvantitatiivse uuringu tulemuste põhjal viit edukat õpi- last-pranglijat ning selgitati välja, milliseid strateegiaid nad pranglimisel kasutavad. Lisaks intervjueeriti ka ühte üliedukat pranglijat.
Tulemused
Kvantitatiivses uuringus kasutatud peastarvutamise testi tulemusi analüüsiti kõigi tehete korral eraldi, kusjuures vaadeldi nii testklassi kui ka kontrollklassi tulemusi uuringu alguses ja lõpus. Näiteks levinu- mate strateegiate kasutamine tehte korral on näha joonisel 1.
Strateegia
Näide
Splitmethod
85+29=(80+5)+(20+9)=(80+20)+(5+9)=100+14=114
Jumpmethod
85+29=(85+20)+9=105+9=114
Compensationmethod
85+29=85+(30-1)=(85+30)-1=115-1=114
60,0% 50,0% 40,0% 30,0% 20,0% 10,0%
0,0%
123456
Testklassid alguses Testklassid lõpus Kontrollklassid alguses Kontrollklassid lõpus
Joonis 1. Tehte sooritamisel kasutatud peastarvutamise strateegiate osakaal uuringu alguses ja lõpus:
1 – 5 times + one lot, 2 – korrutustabel, 3 – liitmistehte kaudu, 4 – muu, 5 – Ten time less one lot, 6 – ei selgitanud.
Pranglimise tulemusi vaadeldi kahel alal: juhutehe ja lünkamine. Lünkamise alal oli test- ja kontrollklassi tulemuste vahel märgatav erinevus. Oma tulemusi võrreldes algse tulemusega parandas 93% testklassi õpilastest, samas kui kontrollklassis oli see arv 75%. Kuna pranglimise tulemuste muutust ei saa välja tuua protsentides või ka punktide arvus, siis joonistelt 2 ja 3 on näha, et tulemused paranesid märgatavalt enam testklassis kui kontrollklassis.
12
Vastanute osakaal