Page 14 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK hARIDUSTEADUSED
Kvalitatiivse uuringu käigus ilmnesid veel mõned huvitavad tähelepanekud edukate pranglijate kohta. Nimelt väidavad edukad pranglijad, et pideval pranglimisel jäävad teatud tehete vastused pähe, s.t vas- tust teatakse peast ning sisuliselt arvutamisele aega ei kulugi. See aga näitab, et edukatel pranglijatel on mälu väga hea. Kuigi edukad pranglijad eelistavad liitmis- ja lahutamistehete puhul kasutada strateegiat Splitmethod, siis ei rakenda nad seda päris nii, nagu teoorias on kirjeldatud. Edukad pranglijad jaotavad tehtekomponendid osadeks ainult sellistest kohtadest, kus näevad olevat probleemi ehk sellistest kohta- dest, kus on näha, et arvude järgud on muutumas. Lisaks vaatavad nad liitmis- ja lahutamistehte puhul alati ühe sammu ette. See tähendab, et mingi järgu juures tehet sooritades tuleb alati tähele panna ka järgmisena ettetulevat järku, kusjuures ära ei tohi unustada fakti, et arvutamine toimub vasakult parema- le. Edukad pranglijad ei eelista kasutada 5-ga korrutamisel strateegiat Half of 10 times, mis peaks olema lihtsam ja kiirem strateegia kui korrutamise jaotuvusseaduse rakendamine.
Kokkuvõte
Mitmetes Ameerika ja Jaapani uuringutes on õpilased tunnistanud, et peastarvutamine on olulisem ja kasulikum kui kirjalik arvutamine, sest seda saab kasutada väljaspool kooli ning seda oskust saab kind- lasti kasutada ka tulevikus täiskasvanuna. Peastarvutamiseks on mitmeid erinevaid strateegiaid, võtteid ja meetodeid, mis aitavad lihtsamalt ja kiiremini ülesandele vastust leida. Sellest tingituna selgitati töös välja, milliseid peastarvutamise strateegiaid rakendavad kuuendate klasside õpilased peastarvutamisel ja pranglimisel ning kas peastarvutamise strateegiate tundmine ja teadlik pranglimine aitavad kaasa peas- tarvutamise taseme tõusule.
Kvalitatiivsest uuringust selgus, et edukad pranglijad rakendavad küllaltki palju erinevaid peastar- vutamise strateegiaid, mis sarnanevad kvantitatiivses uuringus osalenud õpilaste poolt rakendatavate strateegiatega, kuid nende eelistused on erinevad. Nii liitmis- kui ka lahutamistehete puhul eelistavad edukad pranglijad enamasti kasutada strateegiat Splitmethod, samas kui kvantitatiivses uuringus osalejad kasutasid sarnaste tehete puhul meelsamini strateegiat Jumpmethod. Kuna pranglijate jaoks on oluline leida vastus võimalikult kiiresti, siis saame väita, et Splitmethod võiks olla eelistatum peastarvutamise strateegia liitmis- ja lahutamistehete korral.
Kasutatud kirjandus
Kaasik, K. (2011). Matemaatika õpik 4. klassile, I osa. Tallinn: Avita. Karu, O. (1977). Arvutuspraktikum VII klassile. Tallinn: Valgus.
McIntosh, A. (2005) Module 3, Basic facts multiplication and division. Mental computation: a strategies approach. (Second edition). Tasmania: department of Education.
, 30.04.2014.
McIntosh, A., Reys, B. J., Reys, R. E. (1997). Mental Computation in the Middle Grades. – Mathematics Teaching in the Middle School, Vol 2, No 5.
Põhikooli riiklik õppekava, lisa 3 (2011). − Riigi Teataja I, 14.01.2011, 1. , 01.02.2014.
Thompson, I. (2000). Teaching Place Value in the uK: time for a reappraisal? − Educational Review, Vol 52, No 3.
14