Page 19 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK hARIDUSTEADUSED
Kokkuvõte
Autoetnograafia on arenev uurimismeetod, mis pakub uurijatele palju erinevaid võimalusi oma kogemu- se ja oma „mina“ uurimisel. Eesmärk on analüüsida ennast ja oma kogemust sotsiaalses kontekstis, kus uurija tegutseb. Autoetnograafia koostatakse nii endale kui ka võimalikele lugejatele, kellel on võimalus uurija kogemusi lugedes neid mõtestada, analüüsida ning leida perspektiive oma tegevuses.
Minu autoetnograafia on kirjutatud nii mulle endale kui võimalikele lugejatele. Minu jaoks on see võimalus märgata, analüüsida ja tõlgendada oma kogemusi ning seeläbi õppida ja areneda koolitajana. Lugejatel on võimalik õppida minu kogemuste analüüsi kaudu ning vajadusel kasutada autoetnograafiat või leida muid viise, kuidas enda kogemusi märgata, analüüsida ja tõlgendada.
Tüüpiliselt koostatakse autoetnograafiaid kirjalikult. Perspektiiviks on leida ja kasutada muid vahendeid, peamiselt võiks suund olla visuaalsete vahendite kasutamisele, nagu visuaalsed päevikud, fotod ja videod.
Kasutatud kirjandus
Anderson, L. (2006). Analytic Autoetnography. − Journal of Contemporary Ethnography. Vol. 35, No. 4, 373−395.
Anderson, L. (2006). On Apples, Oranges, and Autopsies: A Responseto Commentators. − Journal of Contemporary Ethnography. Vol. 35, No. 4, 450–65.
Armstrong, P. (2008). Toward an Autoethnographic Pedagogy. 38th Annual SCUTREA Conference, 2−4 July 2008, university of Edinburgh.
Atkinson, P. (2006). Rescuing autoethnography. − Journal of Contemporary Ethnography. Vol. 35, No. 4, 400–4.
Chang, H. (2008). Autoethnography as Method. Walnut Creek, CA: LeftCoast Press.
Chang, H., Boyd, d. (2011). Spirituality in Higher Education: Autoethnographies. Walnut Creek, CA:
Left Coast Press.
dyson, M. (2007). My Story in a Profession of Stories: Auto Ethnography – an Empowering
Methodology for Educators. – Australian Journal of Teacher Education. Vol. 32, No. 1, 36−48.
Ellis, C., Adams, T., Bochner, P. (2011). Autoethnography: An Overview. − Forum: Qualitative Social
Research. Vol. 12, No. 1, Art. 10.
Holt, N. (2003). Representation, Legitimation, and Autoethnography: An Autoethnographic Writing
Story. − International Journal of Qualitative Methods. Vol 2, No.1. Laherand, M. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: M.-L. Laherand.
Maréchal, G. (2010). Autoethnography. − A. J. Mills, G. durepos, E. Wiebe (Eds). Encyclopedia of case study research, Vol. 2. Thousand Oaks, CA: Sage Publications, 43–45.
McIlveen, P. (2008). Autoethnography as a Method for Reflexive Research and Practice in Vocational Psychology. – Australian Journal of Career Development, 17(2), 13−20.
Mills, d., Morton, M. (2013). Ethnography in Education. Chennai: Replika Press PvtLtd.
Pace, S. (2012). Writing the Self Into Research: using Grounded Theory Analytic Strategies in
Autoethnography. − TEXT, Journal of Writing and WritingCourses, No. 13.
Struthers, J. (2014). Analytic Autoethnography: One Story of the Method. − International Perspectives on Higher Education Research, Vol. 10, 183−202.
Tenni, C., Smyth, A., Boucher, C. (2003). The Researcher as Autobiographer: Analysing data Written About Oneself. – The Qualitative Report, Vol. 8, No. 1.
Wall, S. (2006). An Autoethnography on Learning about Autoethnograhy. − International Journal of Qualitative Methods, Vol. 5, No. 2.
19