Page 17 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK hARIDUSTEADUSED
paistmine ning oma kogemuste mõtestamine ja analüüsimine. Autoetnograafia kirjutatakse mina-vor- mis, mistõttu võib autoetnograafia mõjuda võõralt, sest akadeemilised publikatsioonid kirjutatakse hari- likult kolmandas isikus ning umbisikulises vormis (dyson 2007; Holt 2003; McIlveen 2008).
Autoetnograafiad on väga erinevad ning sõltuvad kirjutajast. Erinevus seisneb põhiliselt selles, mida enim rõhutatakse – kas kirjutamisel on fookus iseenda peal, sotsiaalsel kontekstil või hoopis analüüsil. Autoetnograafia on meetodina nii protsess kui tulemus ning ennekõike on rõhk iseendal kui ainukesel andmeallikal (Ellis jt 2011; dyson 2007; Wall 2006; Wall 2008; Holt 2003; Atkinson 2006). Autoetnograafia vorm ja sisu sõltuvad alati autori eelistustest ja arvamustest ning kajastavad autori ise- loomu ja isiksust (Ellis jt 2011).
Miks autoetnograafiline uurimus?
Autoetnograafiline uurimus vastandub selgelt traditsioonilistele ja tavapäraselt kasutatavatele uurimis- meetoditele, mille eesmärk on minimaliseerida ennast ja oma mõtteid uurimistöös, ning seda kasutatak- se mitmete erinevate teaduste raames, tüüpilisemalt antropoloogias, sotsioloogias ja hariduses (McIlven 2008; Wall 2006).
Kuigi väga vähesed meist uurivad ja seostavad oma eelnevaid elukogemusi oma praeguse tööga, siis paljud meist ju teavad, et need seosed on olemas, ning suudaksid neid omavahel seostada, kui selleks peaks olema põhjus. Autoetnograafia annab võimaluse uurida sotsiaalse konteksti mõningaid aspekte palju sügavamalt ning stabiilsemalt. Sellele järgnev analüüs keskendub iseenda kogemustele ja tajumis- tele, et seostada seda meie laiemate sotsiaalsete arusaamadega, et seeläbi laiendada arusaama iseendast (Anderson 2006).
Autoetnograafilise uurimuse fookus on uurija „minal“ ning see tähendab, et uurijal on suurepärane ligipääs uuritava kõige sügavamatele mõtetele ja isiklikule informatsioonile, mis võib tihti osutuda või- matuks võõraste uuritavate puhul. Niisiis, kui uuritavad suudavad taolise enesepaljastusega hakkama saada ning saavad potentsiaalsetest probleemidest ja nõrkustest teadlikuks, siis võivad nad suuta pöörata potentsiaalsed probleemid hoopis võimalusteks ja oma tugevusteks (Chang 2008).
Mina koolitajana. Autoetnograafiline uurimus
Minu koostatud uurimus on disainilt autoetnograafiline, tüübilt analüütiline ning autoetnograafia on vormilt kirjalik. Analüütiline autoetnograafia tähendab, et lugejale esitatakse nii autoetnograafia kui ka selle analüüs (Anderson 2006). uurimuse aluseks on autoetnograafia, mille kirjutasin kahe koolituse tu- lemusena, kasutades selleks koolituse käigus tehtud märkmeid, kokkuvõtteid ning erinevate olukordade meenutusi.
Autoetnograafia kirjutamise vajadus tekkis minul kui koolitajal seoses juba pikemaajaliste tähelepa- nekutega oma töös ning tundega, et pean teatud aspekte oma töös, mis tekitavad minus segadust, vahel ebakindlust ja ebamugavustunnet, mõtestama ning analüüsima. Need tunded olid korduvad ning võis märgata teatud mustrit, mis tähendas avaldumist peamiselt ühte tüüpi olukordades.
Alustasin täiesti uue koolituse koostamisest, et analüüsida ennast terve koolitusprotsessi vältel – ala- tes ideest ja vajadusest kuni idee teostumiseni. Koolituse koostamise sisendiks oli siseklientide vajadus teeninduskoolituse järele, mille sisu mulle detailselt ei kirjeldatud. Esimene etapp oli uue teeninduskoo- lituse koostamine, teise etapina korraldasin kaks teeninduskoolitust kahes erinevas Eesti linnas. Juba koolituste toimumisel tegin märkmeid ning tähendasin üles olukordasid, mis tekitasid minus ebamäärast ja ebakindlat tunnet ning segadust. Kolmas etapp oli autoetnograafia kirjutamine, mida tegin, kasutades koolituste käigus tehtud märkmeid ning koolituste käigus koostatud grupitööde tulemusi. Neljanda eta- pina analüüsisin valminud autoetnograafiat ning tegin sellest järeldused.
Tulemused
Oma autoetnograafia analüüsimisel kasutasin induktiivset meetodit, liikudes üksikult üldisele, ning läh- tusin analüüsimisel põhistatud teooriast, alustades teksti avatud kodeerimisest, mida tegin paragrah- vide kaupa. Järgmiseks kasutasin telgkodeerimist, mille tulemusena ilmnes viis põhikategooriat, mis
17