Page 21 - Parimad teadustööd 2013/2014

21
TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK hARIDUSTEADUSED
MÄNG 6-7-AASTASTE LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE HINDAMISEKS
A GAME FOR ASSESSING SOCIAL SKILLS OF 6 TO 7 YEAR OLd CHILdREN Kristi Kirbits
Sissejuhatus
Õppimine, mängimine ja töötamine on tänapäeval peaaegu alati seotud sotsiaalsete suhetega. Sotsiaalsed oskused on kesksel kohal suhetes teiste inimestega, et hakkama saada koolikeskkonnas, töökeskkonnas ja isiklikes suhetes. Sotsiaalsed oskused on olulised edukaks sotsiaalseks ja akadeemiliseks toimetulekuks ning mängivad olulist rolli selles, millisena inimesed paistavad teistele ja millist tagasisidet nad saavad (Elliott, Malecki, demaray 2001). Inimesed õpivad igapäevases elus selgeks uue oskuse modelleerides, omandavad selle harjutades ja sotsiaalsetes keskkondades tagasisidet saades. (Bandura 1977)
Laste arengu jälgimise ja hindamise kohustus on paika pandud koolieelse lasteasutuse riiklikus õppe- kavas (2008), kus on nimetatud, et lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatustege- vusest. uurimistöö probleem tuleneb olukorrast, kus ühelt poolt on koolieelse lasteasutuse riiklikus õp- pekavas (2008) sätestatud kindlad oskused, mida lapsed peavad omandama kooliminekuks, ning teiselt poolt võib Veissonile ja Nuginile (2009) tuginedes tõdeda, et vaatamata paljudele Eestis välja antud lapse arengu jälgimist ja hindamist hõlbustavatele materjalidele, on hetkel veel vähe just lapse sotsiaalse arengu hindamist abistavat materjali.
Töö teoreetilised lähtekohad
Lapse sotsiaalsed ja enesekohased oskused on omavahel väga tihedalt seotud. Eraldi käsitletakse sotsiaal- sete oskustena sotsiaalset mõistmist (oskust mõista teiste inimeste tundeid ja mõtteid, nende vaatenur- gast aru saada ning seisukohti respekteerida), suhteid eakaaslastega (oskust luua ja hoida suhteid, teha koostööd ja suhelda vastassugupoolega) ja prosotsiaalset käitumist (teiste inimeste abistamist ja oskust jagada). (Caldarella, Merrell 1997; Butterworth, Harris 2002)
Edukas õppimine nõuab lastelt tihedat igapäevast suhtlemist ja tegutsemist õpetajate ning kaaslaste- ga. Lisaks sellele on sotsiaalsetel oskustel suur mõju laste edukale õppimises edasijõudmisele lasteaias ja koolis, laps saab õppida sotsiaalseid oskusi ja samal ajal neid oskusi kasutada. (Steedly jt 2008) Lap- se varajast akadeemilist edukust mõjutab kognitiivsete oskuste (kirjaoskus ja numbrite tundmine) ning motoorse arengu kõrval ka sotsiaalsete oskuste tase (McWayne jt 2004).
Kokkuvõtvalt võib sotsiaalseid oskusi nimetada sotsiaalseks kompetentsuseks ning selle üheks oluli- semaks osaks peetakse probleemide lahendamise oskust ja suhtlemisoskust (Lillvist jt 2009). Eelkooliea lõpuks kujunenud sotsiaalsed oskused on olulise tähendusega koolivalmiduse saavutamisel. Laps võib olla väga hästi arenenud, kuid uues olukorras kohanemine võib tekitada pingeid, kui ta ei oska arvestada kaaslastega, on konfliktne, ebakindel ja vähese iseseisvusega. Kooliminevalt lapselt oodatavad olulisemad