Page 23 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK hARIDUSTEADUSED
Arendusprojekti kirjeldus
Töö teoreetilisest osast lähtuvalt valmis mäng 6-7-aastaste laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks. Mängu loomise aluseks olid koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) välja toodud sotsiaalsete oskus- te eeldatavad tulemused 6-7-aastastele lastele. Osaliselt kajastuvad loodud materjalis ka mänguoskused (näiteks oskus täita mängudes erinevaid rolle, järgida mängureegleid, oskus mängu käigus probleeme la- hendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele ning kasutada mängudes loovalt erinevaid vahendeid), enesekohased oskused (näiteks oskus oma emotsioone kirjeldada) ning samuti õpi- ja tunnetusoskused. Valminud mängu juurde kuulub teoreetiline materjal sotsiaalsete oskuste ja arengu jälgimise kohta, mis selgitab ning põhjendab antud mängu vajalikkust. Veel kuulub mängu juurde juhend mängu läbiviimise kohta ning kogu vajalik materjal (pildid, töölehed) mängu läbiviimiseks. Lisaks kuulub materjali juurde ka õpetaja poolt täidetav vaatlusleht tulemuste fikseerimiseks.
Hinnang arendusprojektile
Hinnangu saamiseks arendusprojekti käigus valminud mängule viidi läbi tegevused ja uuringud, mis andsid võimaluse mängu igakülgselt analüüsida ning saadud tulemustest lähtuvalt muuta ja parendada. Kõigepealt tutvustati mängu lasteaiaõpetajatele, kes said seda mängu läbi viia oma rühma 6-7-aastas- te lastega. Samal ajal mängu toimumisega täitis mängu läbiviija või teine rühmaõpetaja mängu juurde kuuluvat vaatluslehte. Mängude juures viibis ka mängu autor, kes vaatles, täitis vaatluslehe ning salvestas mängu videole. Pärast mängu lõppu võrdlesid vaatluslehte täitnud õpetaja ja mängu autor enda hinnan- guid ja kommentaare vaatluslehtedel ning nendes ilmnenud erinevuste korral arutati, millest võisid ni- metatud erinevused tuleneda. Töö uurimuslikus osas analüüsiti õpetajate arvamusi mängu kohta, tehtud ettepanekuid mängu parendada ja täiustada ning vaatluste põhjal tehtud tähelepanekuid.
Tulemustest selgus, et antud mängu kaudu sai hinnata 6-7-aastaste laste sotsiaalseid oskusi. Mäng oli arusaadavalt ja loogiliselt üles ehitatud, tegevused ja ülesanded olid vaheldusrikkad, põnevust ja huvi oli lastel mängu algusest lõpuni. Õpetajad said mängu alusel analüüsida erinevates peatustes laste poolt täidetud mänguliste ülesannete tulemusi ja seostada tulemusi eelneva õppe- ja kasvatustegevusega ning said teada, milliseid uusi suundi ja tegevusi planeerida. Mäng andis hea ülevaate laste sotsiaalsetest os- kustest läbiviimise hetkel ning rõhuasetused edaspidiseks sotsiaalsete oskuste õppimiseks. Üks õpetaja märkis, et ta ei pea seda mängu otseseks hindamiseks, aga mäng andis kindlasti teadmise laste tasemest ja sellest, milliseid tegevusi on edaspidi vaja rohkem planeerida ja läbi viia. Õpetajad olid enamjaolt ühel arvamusel, et mäng üksi ei anna kogu pilti laste sotsiaalsetest oskustest. Oluline on vaadelda laste tege- vusi ja mängu ka igapäevasituatsioonides. Mäng andis väga palju olulist informatsiooni ning selle kaudu tulid välja põhilised oskused ja sotsiaalne valmisolek kooliks. Paar õpetajat ei osanud öelda, kas selle mänguga saab õppekavas kirjas olevaid laste sotsiaalseid oskusi hinnata, sest nad ei teadnud, millised sotsiaalsed oskused õppekavas kirjas on. See andis olulise tagasiside sellise mängu olulisusest, sest seoses selle mänguga pöörab õpetaja kindlasti suuremat tähelepanu laste sotsiaalsete oskuste arengule.
Õpetajad ütlesid, et mäng andis tuge jätkata siiani tehtud tööga sotsiaalsete oskuste õpetamisel. Suunana edasiseks mainis iga õpetaja erinevaid oskusi: kes rõhutas rohkem koostööoskust, kes pidas oluliseks sõ- navara täiendada, kes oskust võtta rolle ja olla aktiivsem tegevustes. Kõik õpetajad kinnitasid, et see mäng oli neile vajalik ja kasulik. Mitmed õpetajad tõid välja konkreetseid tegevusi, mida nad edaspidi teevad, et üht või teist oskust paremini omandada (näiteks situatsioonimängud, hommikuringis ühised arutelud, sõnavara laiendamine, küsimustele vastamine ja küsimuste esitamine täislausetega, et üksteist paremini mõista). Edaspidi soovivad kasutada seda mängu laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks kõik õpetajad, kes uuringus osalesid. Üks õpetaja arvas, et mängu võiks mängida kaks korda aastas (sügisel ja kevadel), et näha, kas vahepeal on toimunud areng ning kas õppe- ja kasvatustegevusel on olnud positiivne mõju.
Tulemustest selgus ka, et ükski uuringus osalenud õpetaja ei olnud kasutanud laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks konkreetset materjali ning nad pidasid väga oluliseks, et selline materjal on välja tööta- tud, võimaldades õpetajatel selle abil hinnata kooliminevate laste sotsiaalseid oskusi. Lisaks peamisele, et mäng on lapsepärane viis arengut jälgida ja hinnata, on see lihtsalt kasutatav ja kompaktne ning seetõttu lihtsalt levitatav..
23