Page 89 - Parimad teadustööd 2013/2014

89
TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK SOTSIAALTEADUSED
INFOTÖÖTLUSOSKUSTE NÕUDLUSE JA PAKKUMISE MÕJU OSALUSELE MITTEFORMAALSES ELUKESTVAS ÕPPES
THE INFLuENCE OF SuPPLY ANd dEMANd OF INFORMATION PROCESSING SKILLS ON PARTICIPATION IN NON-FORMAL LIFELONG LEARNING
Mari Liis Räis
Sissejuhatus
Teadmistemajanduse ja infoühiskonna kontekstis on infotöötlusoskused muutunud hädavajalikuks ühiskon- nas iga päev hakkamasaamiseks ja veelgi enam töökohal edenemiseks (OECD 2003, Halapuu, Valk 2013). Ela- nikkonna oskuste parandamiseks on Euroopa Liit aktiivselt asunud edendama täiskasvanute õppimist ning elukestvas õppes osalemise tõstmine on seatud oluliseks prioriteediks. Sealjuures on aga paljudest uuringutest ilmne, et elukestvas õppes osalevad ebaproportsionaalselt palju need, kes on juba niigi kõrgemalt haritud (Eury- dice Network 2011; OECD 2003). Infotöötlusoskuste arendamine omab aga eriti kõrget potentsiaali madalamalt haritud inimeste heaolu tõstmiseks. Seetõttu on oluline mõista, miks teatud grupid teistest enam elukestvas õppes osalevad ning kuidas erinevate ühiskonna rühmade võimalusi saaks võrdsustada.
Elukestva õppe propageerimise kõrval on aga leitud, et juba lähiaastatel ületab oskuste pakkumine ehk ini- meste keskmine oskustase tööturu oskuste nõudluse ehk töökohtade vajadused (CEDEFOP 2010). See tähendab, et inimesed ei pruugi leida rakendust omandatud oskustele ja riskivad seeläbi oskuste ununemisega. Teisalt on leitud, et oskuste ülejääk võib olla vajalik innovatsiooni suurenemiseks (Romer 1990). Seega, kas inimeste os- kuste järjepidev kasvatamine nende vajadusele tähelepanu pööramata on ikka mõistlik?
Inimeste motivatsiooni uurimine on olnud elukestva õppe uuringutes kesksel kohal, kuna neoliberaalses käsitluses nähakse just inimest vastutavana inimkapitali arendamise eest (Rees 2010). Täiskasvanute õpe ja elukestev õpe laiemalt on aga ühiskonnas seotud erinevate protsesside ja institutsioonidega. Seda mõjutavad haridussüsteem, tööturg ja selle struktuur, sotsiaal- ja hariduspoliitika ning erinevate huvigruppide huvid. See- ga tuleks täiskasvanute õpet vaadata just selle laiemas kontekstis, püüdes arvesse võtta selle mõjusid osalusele elukestvas õppes. Magistritöö peamiseks eesmärgiks oli pakkuda alternatiivi levinud pakkumise poole analüü- sile, võrreldes oskuste nõudluse ja pakkumise seost inimeste osalusega elukestvas õppes erinevates riikides.
Magistritöö raames defineeritakse oskuste pakkumist kui inimeste tegelikku infotöötlusoskuste taset. Täp- semalt vaadatakse funktsionaalset lugemisoskust ja probleemilahendusoskust. Pakkumisena vaadatakse ka inimeste kõrgeimat saavutatud haridustaset. Oskuste nõudlust defineeritakse kui oskuste kasutamise sagedust töökohal ning ka siin vaadatakse lugemisoskust ja probleemilahendusoskust.
Teooria
Varasemalt on leitud, et elukestvas õppes osalemine sõltub nii otseselt kui ka kaudselt suurel määral riigi spet- siifilistest karakteristikutest (Rubenson, Desjardins 2009; Saar jt 2013). Siiski on põhjust arvata, et sama hea- olurežiimiga riikidel on omavahel teatud sarnasusi. See on oluline elukestva õppe poliitikate kujundamisel ja rakendamisel, kus on tähtis silmas pidada meetmete ülekantavust ühelt riigilt teisele. Magistritöö lähtub Halli ja Soskice’i kapitalismi varieerumise teooriast (VOC) ja selle täiendustest, mille kohaselt erinevad heaoluriikide režiimid järgivad erinevaid oskuste kujundamise strateegiaid. Strateegiate elluviimist toetavad erinevad ühis-