Page 14 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED tulemuSed ja arutelu
Teoreetiliste uurimuste tulemustest ilmnesid ettevalmistuse perioodi puhul nii individuaalsed kui organisatsioonilised tegurid, mis mõjutavad täpsete ootuste kujunemist ning sihtriigis kohanemist (Black jt, 1991). Empiiriliste andmete puhul tuli esile, et omaalgatusel läinute puhul jääb organisatsioo- ni roll olematuks, esile kerkivad just indiviidist tulenevad tegurid. Täpseid ootusi aitavad kujundada varasem kultuuridevaheline kogemus ning kultuuriõpe, samuti on olulisel kohal teiste inimeste ko- gemuse kaudu kultuurist teadlikuks saamine ja keeleoskus ning selle praktiseerimine. Teiste tegurite kõrval on tähtsal kohal ka kellegagi koos reisimine ning eesootavate sõprade olemasolu, kes aitaksid esimeste küsimuste ja probleemide lahendamise juures. Oluline on majanduslik valmisolek, mis on omavahel seotud ka varasema tööalase kompetentsi olemasoluga – mida vähem on kokkupuudet eri- nevate töörollidega, seda keerulisem võib olla enesele töökoha kindlustamine sihtriigis, mis tähendab, et ka nantsiliselt tuleb rohkemal määral ette mõelda.
Andmetest ilmnesid sihtriiki saabumise järgse perioodi puhul kolm suuremat jaotust: (1) individ- uaalsed, (2) töövälised ja (3) organisatsioonilised tegurid. Organisatsiooni tähtsust kohanemisel nähakse eriti just administratiivsete küsimuste juures. Kui organisatsioon saab aidata viisaküsimuste lahendamisel või pakub tuge koolituse ning tööga seotud aspektides, aitab see suuremal määral in- imestel kohaneda nii tööga kui ka üldse kultuuriga. Viisat puudutavad probleemid takistavad enim just üleüldist kohanemist ning samal ajal ka tööga kohanemist, sest seni, kuni riiki jäämise osas ei ole kindlustunnet, ei ole võimalik planeerida enda karjääri ega tunda ennast kindlalt oma ühiskondlikus ja tööalases positsioonis. Organisatsioonipoolne kultuur ning töökaaslastega suhtlemise võimalda- mine pakuvad uutele tulijatele jooksvalt sügavamaid teadmisi üleüldisest eluolust uues ühiskonnas ning toetavad seeläbi kohanemist. Riigisisese kohanemise puhul on suur roll inimese individuaalsetel omadustel. Sarnaselt BMO mudelile (Black jt, 1991) leidsid kinnitust enesetõhususe, suhtlemisoskuste ja tajuga seotud oskuste tähtsus kohanemisel. Toodi välja, et inimese enda julgus, aktiivsus, positiivne suhtumine, agarus tööd teha ning enesejuhitud käitumine rahvusvahelise sõprusringkonna otsinguil toetavad kõik kultuuridevahelist kohanemist.
Retrospektiivse hinnanguna oma kogemusele tuli välja viis aspekti: (1) vabam ellusuhtumine, (2) ter- viseteadlikkuse kasv, (3) avatus, julgus ja aktsepteeriv suhtumine, (4) keeleline areng ja (5) kõrgene- nud ootused elustandardile.
KOKKuvõte
Omaalgatusel väljarännanud naiste kogemused kultuuridevahelisel kohanemisel panevad veidi erineva rõhuasetuse kui Blacki jt (1991) poolt loodud rahvusvahelise kultuuridevahelise kohanemise raamistik, mis oli suunatud organisatsioonide poolt juhitud tööalasel rändel kohanemise kirjeldamisele. Juba enne sihtriiki minemist on hulk indiviidist tulenevaid omadusi, mis toetavad õigete ootuste teket kohane- miseks, nagu hea keeleoskus ja selle pidev praktiseerimine, varasem kultuuridevaheline kohanemine ja kultuurist teadlikuks saamine teiste inimeste kogemuse kaudu. Formaalse treeningu osatähtsust ei ole omaalgatusel läinute puhul märgata. Riigisisese kohanemise juures üldiste, kohalikega suhtlemise ning tööga seotud aspektidega tulid esile erinevad individuaalsed, sotsiaalsed ja administratiivsed tegurid. Inimese enda julgus, aktiivsus, positiivne suhtumine, agarus tööd teha ning enesejuhitud käitumine rah- vusvahelise sõprusringkonna otsinguil aitavad kaasa kultuuridevahelisele kohanemisele. Edukas üldine ning kohalikega suhtlemises kohanemine aitavad omakorda kaasa tööga seotud kohanemisele.
14