Page 13 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
rahulolu eluga uues kultuuriruumis (samas). Efektiivne kultuuridevaheline kohanemine tuleneb in- imese ja kultuuri ühildumisest; kultuuridevahelised ja inimlikud oskused on kohanemisel tähtsamad kui kvantitatiivsed, ratsionaalsed ja analüütilised oskused (Yamazaki, Kayes, 2004).
Kuni 1991. aastani viidi uuringuid läbi ilma märkimisväärse teoreetilise taustata, mille tõttu Black, Mendenhall ja Oddou (1991) võtsid ette ning vaatasid üle kõik olulisemad kultuuridevahelist koha- nemist puudutavad uurimused vahemikus 1956 kuni 1990 ning integreerisid need kultuuridevahe- lise kohanemise raamistikku (antud töös BMO mudel). Nad jagasid kultuuridevahelise kohanemise protsessi kahte etappi: (1) ettevalmistav aeg enne teise riiki minekut ning (2) kohanemine sihtriiki saabumisel. Välja koorus kaheksa dimensiooni, mis on rahvusvahelise kohanemise peamised kompo- nendid: (1) riigist lahkumiseelne treening-koolitus; (2) varasem rahvusvaheline kogemus; (3) organ- isatsiooni valiku kriteeriumid; (4) individuaalsed tegurid; (5) töövälised tegurid; (6) töökoha tegurid; (7) organisatsioonikultuur; (8) organisatsiooni sotsialiseerumine. (Black jt, 1991) Kohanemise astmed jagunevad aga kolmeks tahuks (samas): (1) tööga kohanemine, (2) kohalikega suhtlemises kohane- mine ja (3) üldine kohanemine.
metOOdiKa
Tegemist on fenomenoloogilise uurimusega, keskendudes sellele, mida inimesed antud nähtuse puhul kogevad ning kuidas oma kogemusi tõlgendavad (Õunapuu, 2014). Töö empiirilises osas on kasutatud kvalitatiivset uurimisstrateegiat ja sellest tulenevalt uurimismeetodeid, milleks on biograa lis-narrati- ivne intervjuu ning empiiriliste andmete ja teoreetiliste seisukohtade analüüs.
andmete kogumiseks kasutati eesmärgipärast valimit, mille moodustamisel lähtuti järgmistest kriteeriumitest:
– eestist austraaliasse rännanud täisealised naised;
– austraalias on/oli viibitud rohkem kui üks aasta (kuid mitte rohkem kui kümme);
– austraaliasse on rännatud/rännati omal algatusel (mitte organisatsiooni poolt saadetuna);
– austraalias viibimise ajal on oldud ametlikult tööga hõivatud.
Mitmekesisuse saavutamiseks kasutati lumepallimeetodit. Valimi moodustasid seitse erineva taust- alooga naist vanuses 23–35 aastat, kelle seas oli naisi, kes Eesti elust lihtsalt pausi olid teinud ning esi- algu plaaninud reisima minna vaid aastaks, naisi, kellel oli enne lahkumist välja otsitud juba töökoht sihtriigis, ja naisi, kes elasid Austraalias valimikriteeriumites määratletud perioodi vältel, kuid otsus- tasid teatud põhjustel siiski Austraaliast lahkuda.
Andmete analüüsiks kasutati kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit, kombineerides deduktiivset ja in- duktiivset lähenemist. Peamised teemad tuletati deduktiivselt olemasolevast kultuuridevahelise koha- nemise teooriast (Black jt, 1991): (1) ettevalmistus kohanemiseks, (2) üldine kohanemine, (3) koha- likega suhtlemises kohanemine, (4) tööga kohanemine. Lisaks sellele kerkis intervjuude narratiividest esile veel üks oluline teema – retrospektiivne hinnang oma kogemusele. Intervjuudest kerkisid üles koodid, mis grupeeriti, ning nendest tuletati induktiivse lähenemise kaudu alamkategooriad, millele tekitati põhikategooriad, mis võimaldasid analüüsi tulemusi paremini süstematiseerida.
13