Page 17 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
TÄiskasvanuD õppiJaTe
kIUSAMIS- kogEMUS
õppegrupis
THE BULLYING EXPERIENCE OF ADULT LEARNERS IN LEARNING GROUPS
II koht magistritööde kategoorias
TEARooSvALD
Täiskasvanud õppija jaoks on õppegrupil ja selle edukal toimimisel oluline kaal, mistõttu on vajalik mõista nii grupist tulenevaid kasutegureid kui ohte. Kiusamine kui sotsiaalne ilming ja suhtlemise osa on õpitud käitumine ja muutub ka õppimise probleemiks – see võib oluliselt muuta grupi kliimat, õp- pimise kvaliteeti, õppimisele antavaid tähendusi tulevastes õppegruppides ning tõrjuda osa liikmeid grupist ja õppimisest kõrvale. Kiusamiskogemuse uurimine täiskasvanute õppegrupis avab grupis õp- pimise kogemust varjatud aspektist, tuues pinnale uusi tähendusi grupis õppimise kontekstis ja aida- tes seda mõtestada nii õppijate kui andragoogi jaoks. Artikli aluseks oleva visuaalse interpreteeriva uurimuse eesmärgiks on sügavam mõistmine täiskasvanud õppijate kiusamiskogemusest õppegrupis ja tõlgendav ülevaade tähendustest, mida osapooled kiusamise ilmingutele ja mõjudele õppegrupis omistavad.
KiuSamine ja KiuSamiSKOgemuS, täiSKaSvanud õppijad ja õppegrupp
Kiusamine on püsivama kestusega, vägivaldne, sotsiaalsele keskkonnale negatiivselt mõjuv käitumis- ja suhtlemisviis, mis ilmneb gruppides ja kollektiivides (Yahn, 2012; Monks et al, 2009), või vägi- valdne suhe, milles sisalduvad domineerimisele suunatud tegevused piiravad teise isiku toimimisva- badust ja kannavad ähvardust (Sercombem, Donnelly, 2013). Karakteristikud, mille järgi eristatakse kiusamist kon iktist, on korduvus, ohvristamine, pahatahtlikkus, positsiooni või jõudude ebavõrdsus ning võimalik provotseeritus (Goldsmid, Howie, 2014). Kiusates võidakse rünnata ohvri adekvaatseid kommunikatsioonivõimalusi, kompromiteerida sotsiaalsete kontaktide säilitamise võimet, õõnestada ohvri reputatsiooni, diskrediteerida ohvri tööpanust või selle kvaliteeti või sundida ohvrit sooritama tegevusi ja ülesandeid, mis otseselt kahjustavad tema tervist (Milivojević, 2011).
Teisiti võib kiusamise jagada füüsiliseks ja verbaalseks, kaudseks ja suhtlemispõhiseks, sotsiaalseks tõrjumiseks ja erijuhuna eelarvamuspõhiseks (rassi, subkultuuri, majandusliku seisu vm tajutud või tegeliku kuuluvuse järgi) kiusamiseks (Monks et al, 2009). Kiusamise motiiviks võib olla soov hoida
17