Page 19 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
täiskasvanute õppegrupis kogenud täiskasvanutevahelist kiusamist; 3) kiusamist on enda hinnangul kogetud vähemalt ühes rollis. Osalejate endi algne hinnang oma kogemuse kohta on aluseks võetud seetõttu, et peidetud ja topeltrolle on uurimiseelselt raske määrata. Süvaintervjuu käigus on ootuspä- rane, et algsed määratlused võivad oma kogemuse ümbermõtestamise käigus muutuda, ent kiusamis- kogemuse sügavamasse mõistmisse lisab panust iga rolli kandja kogemus. Uurimistöös keskenduti tendentside otsimisele ega pretendeeritud üldistusele. Lähtuvalt uurimistöö interpretatiivsest iseloo- must, mille nõuetele vastamisel põhjustab tüüpiliselt rohkem probleeme valim, mis on liiga suur, mitte valim, mis on liiga väike (Smith, Flowers, Larkin, 2009), peeti sobivaks valimit vahemikus 3−6 osale- jat. Kuna kiusamise puhul on tegemist tundliku teemaga (Fahie, 2014; Cowie, 2014; Sinkkonen et al, 2014) ja info ei ole sageli avalikus ringis, võib valimigruppi sobivate isikutega olla raske kontakteeruda ka juhul, kui nad tegelikult oleksid nõus uuringus osalema (Fahie, 2014). Seetõttu rakendati kombi- neeritult sihtvalimi põhimõtetega lumepallimeetodit. Üleskutse levitamiseks anonüümselt uuringus osaleda kasutati sotsiaalmeediat ja isiklikke kontakte. Valimisse leiti neli osalejat, neist kaks meest ja kaks naist. Osalejate vanus langes vahemikku 24−36 eluaastat.
Andmekogumismeetodina kasutati visuaalset fotoelitsitatsioon-intervjuu meetodit fotohääl (pho- tovoice), kus struktureerimata intervjuu projektiivmeetodina kasutatakse osalejate endi pildistatud fotode kommenteerimist (Lapenta, 2011). Juhusliku või võõra pildimaterjali asemel osalejapool- se materjali kasutamine vähendab riski uurijapoolsele kallutatusele ja intervjueeritav-intervjueerija võimusuhte tekkimisele, aga ka jõustab osalejaid oma lugude jagamisel (Creswell, 2007) ning pakub võimaluse tundlike või varjatud teemade puhul ennustamatute andmete paremaks esilekerkimiseks võrreldes poolstruktureeritud intervjuuga (Lapenta, 2011). Tundliku teema puhul ei ole vajalik tule- mus mitte niivõrd avaliku tunnustuse leidmine marginaliseeritud grupi liikmetele, vaid oma lugude ja arvamuste sõnastamine, säilitades anonüümsuse ja turvalisuse. Seepärast on ära jäetud kriitilise paradigma raames tüüpiliselt fotohäälega kaasnevad ühiskodeerimise ja seminari ning näituse faasid. Selle asemel on, lähtuvalt vajadusest tegeleda kogemusega sügavamal interpretatsioonitasandil, foto- hääle abil kogutud andmestikul andmeanalüüsimeetoditena kasutatud induktiivset temaatilist kodee- rimist ja interpretatiivset võrdlusanalüüsi. Fotohääle käigus tekkis erinevat liiki empiirilist materjali, mille hulgas on verbaliseeritud info koos tekstiüleste dimensioonidega ja visuaalne info (fotod) koos süvatähendustega, aga ka teksti- ning visuaalsete sümbolite väliseid lisatähendusi. Selline materjal on seda tüüpi intervjuumeetodi puhul ootuspärane (Schreier, 2014; Banks, 2014). Rikka andmestiku korral ei pürgi analüüsimeetod andmestiku täiendavale avamisele, vaid konkretiseerimisele, olulis- te tähenduste eristamisele (Schreier, 2014). Visuaalse materjali kaasamise tõttu on fenomenograa a puhul kasutatav võrdlev analüüs tavapärasest enam orienteeritud andmete interpretatsiooni suunas ning mitmefaasilises süvaanalüüsis, näiteks seoste ja mustri kodeerimisel (patterncoding), tulevad esi- le mustrid andmestikus ja seosed tähenduste vahel (Saldana, 2009).
Andmeanalüüsi protsessis kodeeriti anonüümsed andmed induktiivselt ja tsükliliselt. Mitmekordselt kodeeritud materjal kategoriseeriti. Transkribeeritud andmete induktiivse kodeerimisega paralleelselt kodeeriti fotodelt ilmnenud andmeid. Need esimese faasi kategooriad toovad esile esmaseid, osalejate endi poolt intervjuude käigus loodud interpretatsioone, ühtlasi ka teemasid, mille kaudu kiusamis- kogemust kirjeldatakse. Analüüsitud materjali põhjal loodi osalejate pro ilid, mis toetavad selgema ülevaate kujunemist osalejate kiusamislugudest ning väljatoodud tähenduste kontekstist, toetades järgneva analüüsi vertikaalset suunda. Ilmnenud kategooriate alusel restruktureeritud andmed läbisid
19