Page 21 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
Joonis 1. Esmaste ja lõplike kategooriate omavahelised suhted
sete tundmusteni jõudmine sümbolite kaudu on kiusamist kogenute püüd leida ja mõtestada oma kogemust. Selles protsessis tegeletakse intensiivselt normaliseerimisatribuutide otsimisega – süükü- simusega, paratamatusega, vaieldamatusega, hirmu põhjustega, ärakannatamise võimalustega, reeg- lipärasuse otsimisega. Kõik interpretatiivses võrdlusanalüüsis esile kerkinud teemad on läbivalt seo- tud metafooride ja sümbolitega. Algselt erinevate kiusamislugude sümboliseerimiseks rakendatud visuaalsed või verbaalsed metafoorid kerkivad võrdlusanalüüsi faasis esile ka teiste kiusamislugude ja teiste osalejate poolt antud andmetes, kuid sügavamal interpretatsiooniastmel.
Kiusamiskogemuse (Joonis 1) keskne teema ja seletav kategooria on „Kiusamine kui trauma“, mida avavad alakategooriad jagunevad normaliseerimise atribuudi järgi temaatilistesse gruppidesse ja moodustavad põhikategooriad. Probleemi kirjeldamise ja põhjendamise puhul püütakse süüküsi- must selgelt mingile osapoolele asetada (ohvri-kiusaja süü kategooria ning pealtnägija süü kategoo- ria), et selle kaudu leida retsept kiusamisolukordade vältimiseks. Lahenduse kategooriasse kuuluvad tõlgendavad alakategooriad, mille kaudu püütakse kiusamiskogemusele langetada selge otsus ja see minevikku jätta, nii-öelda õppida tagajärgedega elama. Ohvri-kiusaja süü kolmes alakategoorias püü- takse süüküsimust jagada ohvri ja kiusaja vahel – kiusamist esile kutsuv puudujääk või süü võib lasu- da kindlalt ohvril („Mäda õun“), on ohvrile kinnitatud ja pärustatud väliselt, kiusaja poolt („Hanno Kuusmetsa prillid“) või tervenisti kiusaja probleem („Pragu ja kahjustus“), kus ohvril ei ole mingeid spetsiaalseid tunnuseid, kiusaja otsib ohvreid katselisel viisil kogu grupi hulgast. Viimane seletus on kiusamise ärahoidmist silmas pidades kõige ohtlikum pealtnägijaile – igaüks võib olla järgmine ohver. Teises normaliseerimisteemade grupis ehk pealtvaataja süükategoorias tegeletakse grupi suhetest ja pealtvaatajatest endist sõltuvate põhjustega. Probleemi allikaks võidakse pidada ohvri ja kiusaja ning eriti pealtvaataja ebaadekvaatsust suhtlemisolukordades („Salainfo“), grupi tugi või mingi osapoole adekvaatsus võib murda tekkima hakanud kiusamisolukorra („Jalgealune“), ent samuti tegeletakse pealtvaatajate hulgas puhkeva massipsühhoosi efektiga, mis võib kiusamisse tõmmata ka inaktiivseid või kaitsvaid pealtvaatajaid ning põhjustada kõigile osapooltele kõige enam kahju („Räämas aed“).
21