Page 22 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED
Kolmandas teemagrupis ehk lahenduse kategoorias otsitakse terve kiusamiskogemuse kohta selget järeldust, et selle võiks lõpuks minevikku jätta. Alakategooria „Piirded ja ilu“ puhul leitakse lahen- dus võimaluses tuletada läbielatud kogemustest universaalsed reeglid ja nende piires elada edaspidi kiusamisest ohutus tsoonis. Alakategoorias „Raasuke“ on lahenduseks õppida elama kiusamise poolt mõjutatud maailmas ja kohaneda äravõetuse ning piiratud ressurssidega.
Kõigis kiusamiskogemustes (ka kiusaja rolli vaatepunktist) jõutakse lahenduse otsimisel piirangute ja äravõetuse küsimuse juurde ehk lahenduskategooria mõlema alakategooria juurde. Kohanemine ja õppimine vägivaldselt raisatud ressurssidega toime tulema, leppima puudujäägiga ka õppimises endas, kätkeb kiusamise kui trauma sügavamat traagikat õppimise kontekstis kiusamist kogenud isiku jaoks. Kiusamiskogemus ei hääbu, ei lähe üle iseenesest, selles kätketavat probleemi püütakse jätkuvalt mõtestada ja normaliseerida ka aastate pärast – selline püüd teeb kiusamiskogemusest õppimis- ja kohanemisolukorra. Võimalik ka, et prioriteetse, plaanitud õppimist edestava sundõppimisolukorra. Kiusamist kogenud aga tajuvad seda olukorda millegi sellisena, mis juhtub gruppides varem või hil- jem paratamatult, kooli või õppimise kontekstis aga juba harjumuspäraselt.
KOKKuvõte
Uurimistöös vaadeldakse kiusamiskogemust täiskasvanute õppegrupis. Uuringus osalenud neli täis- kasvanud õppijat esitasid fotohääle intervjuude käigus 12 erinevat kiusamislugu, milles nad iden- ti tseerisid end kas ohvrina, pealtnägijana (aktiivse kaitsjana, aktiivse õhutajana, inaktiivsena) või kiusajana. Induktiivse temaatilise analüüsi käigus ilmnesid esialgsed kirjelduskategooriad, mille abil osalejad avasid ja selgitasid sündmusi ja nende tähendust. Interpretatiivse võrdlusanalüüsi käigus ker- kisid esile keskne seletav kategooria „Kiusamine kui trauma“ ning seda avavad süü kategooriad ja lahenduskategooria. Läbivaks jääb sümbolite ja metafooride kasutamine, mis avab, restruktureerib ja võtab kokku osalejate käsitluse oma kogemusest. Metafoori keskne tähtsus on iseloomulik trau- makogemuse normaliseerimisele. Kiusamiskogemus õppegrupis võib olla piisavalt tugev, et tõrjuda täiskasvanuid õppimisest kõrvale või mõjutada õppimise kvaliteeti, samuti sundida õppegrupist lah- kuma. Vajadust kiusamist või selle ohvriks sattumist vältida tajutakse olulisena ja proportsionaalselt määravana, kuna kiusamist kogetakse sundolukorrana kõigis rollides, ka sellistes, milles pealtnäha ei ole haavatavust. Kiusamise trauma peitub ohu tajumises, hirmus, mis kandub edasi järgmistesse kogemustesse sarnases kontekstis. Oluline on täiskasvanutevahelist kiusamist tunnistada traumana ja muuta kuuldavaks kiusamise esinemisvõimalus ka täiskasvanute õppegruppides, et see ei jääks grupis õppimise puhul varjatud probleemiks, millele ei ole võimalik avalikult adresseerida. Uurimus kesken- dus kiusamise uurimisele grupis õppijate kogemuses, edaspidi oleks vajalik süvendatult uurida kiusa- mise otsest mõju grupis õppimise protsessile ja teisalt kiusamise, kiusamiskogemuse ja tõekspidamiste omavahelisi seoseid.
22