Page 20 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED
teise faasina interpretatiivse võrdlusanalüüsi, et tuua esile teisesed, uurijapoolsed interpretatsioonid. Uued kategooriad omakorda avavad kiusamiskogemuse sügavamaid tähendusi, sümboleid ning ilm- nenud teemade omavahelisi seoseid. Kategooriad on rühmitatud visuaalsete ja verbaalsete sümbolite- ga, mis tulid esile horisontaalses võrdluses. Teises faasis ilmnenud kategooriate tugev seotus andmes- tikus esinevate sümbolite ja metafooridega seisneb olukorras, kus fotodel (ühe osaleja poolt) esitatud sümboli ümber koonduvat teemat on kiusamiskogemuse kirjeldamiseks kas verbaalse sümboli abil, lihtkirjelduse või järelduse kaudu kasutatud ka teiste osalejate poolt. Fotodel kujutatud sümbolite seos kiusamislugude sisuga asub niivõrd üldistatud interpretatsioonitasandil, et need sümbolid enamasti tähistavad osalejate jaoks mitte ainult kogemuse teatud tahke, vaid kogemuse kirjeldamise viisi tervi- kuna. Samuti koonduvad intervjuu ajal tekkinud esmased, osalejatepoolsed interpretatsioonid tagasi sümbolite ümber, kuna neid konkretiseeritakse metafooride kaudu. Seetõttu on analüüsi interpreta- tiivses võrdlusfaasis ilmnenud kirjelduskategooriad seotud nende intervjuusid läbivate sümbolitega ja rühmitatud neid kandvate fotode abil.
tulemuSed ja arutelu
Intervjuudes osales neli täiskasvanut. Kirjeldatud kogemused olid aset leidnud erinevat tüüpi täiskas- vanute õppeasutustes, milleks olid kaks erinevat kutsekooli, üks kõrgkool ja ajateenistuse baastree- ningu õppegrupp ühes Eesti sõjaväeosas. Kogetud rollide hulgas on esindatud nii ohvri, kiusaja kui passiivse ja aktiivse (nii ärahoidja kui kaasa-aitaja positsioonil) pealtnägija rollid. Ühe kiusamisloona käsitletakse üksikjuhtumite seotud jada, kus samas grupis kiusamise osapoolte rollijaotus on samade isikute vahel samasugune. Kokku esitati intervjuude käigus 12 kiusamislugu ja 21 fotot.
Induktiivse temaatilise kodeerimise käigus ilmnesid järgmised kirjelduskategooriad: „Sümbolid“ (vi- suaalsed, verbaalsed ja dubleeritud), „Osapooled“, „Käitumine ja kirjeldused“, „Seletused“, „Tagajär- jed“, „Hinnangud“ ja „Mõjud õppimisele“. Esmaste kategooriate omavahelistes seostes on oluline koht sümbolitel. Neist algab kirjeldus ja need avavad kõiki teisi teemasid, aga intervjuu vältel pöördutakse sümbolite kasutamise juurde sageli ja korduvalt tagasi, kuni lõpuks, järelduste kaudu, tõstetakse süm- bolid kogemuse üldistuse tasandile – jutustaja enese interpretatsioon oma kogemusest on läbinud täistsükli.
Interpreteeriva võrdlusanalüüsi käigus kerkis keskse teemana esile „Kiusamine kui trauma“, mis seis- neb kiusamiskogemuse käsitlemises lahendamata, lahti mõtestamata probleemina, mis on jätnud en- dast jälje ja mõjutab isiksust tänini. Trauma on raske häirituse seisund, mis võib olla tingitud füüsili- sest või psüühilisest stressiolukorrast ja jätab endast psüühilise jälje (Valent, 2012). Psühholoogiline trauma tähendab psüühilist ebamugavust, emotsionaalset piina või kaotustunnet (Meerwijk, Weiss, 2011). Trauma tunnuseks on tunnetatud kahju tekkimine isiksusele, pikaajaline kestus ja tähenduse kadu (Meerwijk, Weiss, 2011), mis piiravad indiviidi edasist võimekust ja funktsionaalsust (Valent, 2012) ning mida tuleb lahti mõtestada, et vältida hilisemate patoloogiliste mõjude tekkimist isiksusele (Meerwijk, Weiss, 2011). Kuna traumaatilise kogemuse kui isiksusele erakordset ja seninägematut mõju avaldanud kogemuse kirjeldamiseks ei tundu leiduvat sõnu, algab trauma mõtestamine meta- fooride leidmisest, mis vastavalt trauma raskusastmele kas tuvastavad või selgitavad trauma olemust (Lindy, Wilson, 2012). Analüüsi tulemusena selgus, et kiusamist kogetakse kui lahendamata, lahti mõtestamata probleemi, mida ei saa ikka veel jätta minevikku ja käsitleda kui elukogemuse osa selle jätkuvalt ambivalentsete tähenduste tõttu kogejale ja samuti hirmu tõttu, mida kiusamiskogemus on endast maha jätnud. Metafooride, verbaalsete ja visuaalsete sümbolite ning kehaliste ja emotsionaal-
20