Page 26 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED teOreetiline OSa
Kutseharidus on teatud oskuste kompleks, mille omandamine võimaldab inimesel olla konkurentsi- võimeline ja siseneda tööturule. See oskuste kompleks sisaldab endas akadeemilisi teadmisi, üldiseid ja tehnilisi tööoskusi ning teadmisi iseenda võimetest ja iseärasustest. (Mittnacht, Kane, 2002) Kutse- õppe eesmärk on luua võimalused sellise isiksuse kujundamiseks, kellel on teadmised, oskused, vilu- mused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötamiseks õpitud erialal ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks (Rekkor, 2014).
Kutseõppesse tuleb põhikoolist erinevate võimete ja õpistiiliga noori, kes kõik vajavad õpetaja tähele- panu. Kõik nad tuleb kaasata kutseõppesse, kuid osa hariduslike erivajadustega õppijaid vajavad tava- lisest suuremat toetust. Seega tuleb ka kutseõppes järgida kaasava hariduse põhiväärtusi ja põhimõt- teid, toetada erivajadustega noori õppimisel ja tööoskuste omandamisel. (Sauemägi, Täht, 2007) Eesti hariduspoliitikas ja ühiskonnas tuginetakse kaasava hariduse mõtteviisile, mis tähendab, et igaühel on õigus õppida, erinevad võimed ja vajadused on sealjuures loomulikud ning nendega tuleb õppimis- võimaluste loomisel arvestada. (Hariduslike erivajadustega õpilaste kutseõppe korraldamine, 2014)
metOOdiKa
Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi empiiriline uuring. Tegemist oli kvantitatiivse võrdleva uuringuga, mis põhines Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli tavaõpperühmade ja HEV-õpperüh- made lõpetanutelt saadud vastustel. Uuringus osales 85 lõpetanut, kellest 50 olid lõpetanud tavaõp- perühmas ja 35 HEV-õpperühmas. Kõik uuringus osalejad olid omandanud samas koolis kutsekesk- hariduse. Valimi moodustasid 2012−2015. aastate kokanduse, ehitusviimistluse ja automaalri erialade lõpetanud. Andmete kogumiseks saadeti kõigile eelnimetatud aastatel lõpetanutele privaatsõnumina ankeetküsimustik, mis koosnes 14 valikvastusega küsimusest. Osa küsimusi oli ühe vastusevariandiga ja osale küsimustele sai vastates valida mitu vastusevarianti. Töö autor otsustas valikvastustega küsi- muste kasuks, kuna see lihtsustab HEV-õpperühma lõpetaja arusaama küsimusest ja sellele vastamist.
tulemuSed
Tulemustest selgus, et 54% tavaõpperühma ja 49% HEV-õpperühma lõpetanutest töötab erialasel või sellele sarnasel tööl. 6% tavaõpperühma ja 9% HEV-õpperühma vastanutest ei tööta hetkel. Tööle ra- kendumise osas ajaliselt suuri erinevusi ei esinenud, veerand vastanutest töötas juba enne lõpetamist sama tööandja juures ja enamik vastanutest leidis töökoha kahe kuu jooksul. Tulemustest selgus, et suurem osa vastanutest hindas töökoha leidmisel omandatud haridust Vana-Vigala Tehnika- ja Tee- ninduskoolis. Tavaõpperühma lõpetanud (80%) olid rahul uuritavas koolis omandatud haridusega, HEV-õpperühma lõpetanute seas oli rohkem neid (41%), kes arvasid, et omandatud haridus ei ole lihtsustanud nende töökoha leidmist.
Suured erinevused tulid välja küsimusest „Kas sa oskad erinevates tööolukordades rakendada õpi- tud teadmisi?“ Kindlalt „jah“ vastajaid oli rohkem (58%) tavaõpperühma lõpetanute hulgas. Suur osa HEV-õpperühma lõpetanuid oskab saadud teadmisi rakendada olenevalt tööolukorrast. Mõlema rüh- ma vastajad hindasid tööle saamisel kõrgelt õppetöö jooksul läbitud praktikaid ja erialaaineid. Mõ- lema õpperühma vastajatest üle poole omandasid kutseõppe protsessi jooksul meeskonnatöö oskuse, iseseisvaks eluks vajalikud toimetuleku oskused ja suhtlemisoskuse ning leiavad, et need omandatud oskused on tulnud kasuks töökoha leidmisel. Samuti hinnati kõrgeks isikuomaduste tähtsust tööle
26