Page 32 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED
gevuse teiste aspektide – õpetamise ja juhtimise – pärandumisest ja nende tekitatud rajasõltuvusest, sest need on reeglina veelgi vähem talletatavad kui koreograa a. Sellele vaatamata on Olbrei pärand säilinud ja 20. sajandi eesti tantsustrateegiat mõjutanud tänu ühe rühma inimeste suulisele ja pildilise- le mälule, mida käesolevas töös uuritaksegi eluloolise meetodi ja suulise ajaloo metoodikat kasutades. Andmeid kogusin arhiiviotsingu (ETMM) ja suunatud intervjuude abil (ATI).
Kuigi koreograa loomingu uurimise põhiline empiiriline allikas on tema loodud liikumistekst, siis kahjuks Rahel Olbrei ballette säilinud ei ole, kui välja arvata Sulase ja Peretütre tants balletist „Kratt“, mis kontekstist välja rebitult ei anna kuigi head pilti Olbrei tantsuloomest. Seega tuli piirduda fotode- ga lavastustest, mis paraku jäädvustavad vaid hetke liikumisest, mitte liikumist ennast; samuti tuleb arvestada, et tol ajal ei tehtud pilte etendustel, vaid pildistamiseks ettevalmistatud võtetel, kus poseeriti stseene lavastustest. Seega ei ole neil kajastatu täiel määral usaldusväärne analüüsimaterjal, kuigi tea- tud ettekujutuse annavad. Täiendava pildi saab omaaegsetest arvustustest, milles esineb hinnangute kõrval ka üksikuid kirjeldavaid lõike. Arvustused edastavad aga seda muljet, mille lavastus jättis oma ajas: kuidas see vastu võeti ja milline oli selle tähendus ajastu kultuuripildis. Olbrei-aegsete arvustuste puhul peab meeles pidama, et tol ajal ei olnud Eestis ühtegi tantsualase haridusega kriitikut, vaid neid kirjutasid literaadid või muusikud. Olbrei tegevust ja põhimõtteid avavad hästi tema enda kirjutised: kirjapandud mälestused ja kirjad kolleegidele ning lähedastele. Olbreile järgneva perioodi kohta sain lisaks publitseeritud mälestusteraamatutele ja intervjuudele kasutada Lea Tormise käsutuses olevaid käsikirju. Väga olulised allikad käesoleva töö jaoks on olnud intervjuud eri põlvkondade tantsijatega, kellest kaks – Johannes Viirg ja Garibaldi Kivisalu – olid töötanud koos Olbreiga.
Käesolev uurimus on teine eesti balleti arengulugu käsitlev teaduslik uurimus pärast Lea Tormise 1967. aastal ilmunud teost „Eesti balletist”. Peale selle on ilmunud üksikuid artikleid Olbrei loomin- gust ja tegevusest ning Eesti Rahvusringhäälingu arhiivis on telesaateid Estonia balleti algusaegadest, eri perioodide tantsijatest ja koreograa dest (ERRi arhiiv).
Plahvatusprotsessini viivad mitmed sündmused, mis eesti tantsukunsti arengus on järgmised. Esiteks Eesti rahvusriigi teke, mis suunas verinoore riigi oma rahvuslikku identiteeti looma ning üks osa selle identiteedi kujunemisest toimus lavakunstide kaudu. Viimased olid mõjutatud saksa paljužanrilisest (st sõna, muusikat ja liikumist rakendavast) linnateatri tüüpi süsteemist.
Teise plahvatust soodustava tegurina tuleb mainida tantsuilmas toimuvat pulbitsevat aega. Seni Eu- roopa lavasid valitsenud klassikaline ballett oli 20. sajandi alguseks muutunud suuresti sisutühjaks, uhkeks vaatemänguks, mille peamine eesmärk oli pakkuda meeldivat ajaviidet kõrgklassile. Balleti- maailma sees toimuvat käärimist – mitte kõik ei olnud rahul balleti sellise seisuga ning leidsid, et see võiks pakkuda enamat kui silmailu – ärgitasid tagant vabatantsu ning kehalise kultuuri tekkimine 19. sajandi lõpus. Nii kujunes tasapisi 20. sajandi esimese kümnendi lõpuks välja kaks tantsuleeri. Üks neist oli klassikaline ballett, mis omakorda lõhenes vanaks, keiserlikke traditsioone aus hoid- vaks suunaks, ja uuenduslikuks, modernsemat keha- ja mõttekooli praktiseerivaks trendiks. Teine neist oli vaba- ehk plastiline tants, mille lähtepunktiks oli inimkeha looduse antud võimete uurimine ja loomuomastest impulssidest sündiv liikumine. Mõlema tantsuleeri esindajaid võis näha esinemas Eestiski ning mõlemal olid Eesti Vabariigis oma stuudiod. Rahel Olbrei mõttemaailm ja koreograa - käekiri kujunes välja mõlema tantsuleeri vaidlustes. Kuigi ta alustas oma tantsuõpinguid klassikalises balletis, tundusid selle kodi tseeritud tehnika ja väljakujunenud maneerid modernse mõtte vahenda-
32