Page 33 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
miseks liialt ahtaina. Nii viis Olbrei uudishimu ja arenemissoov ta õppima esmalt eurütmiat, seejärel väljendustantsu ning selle kõige kõrval ka karaktertantsu. Töötades õpingute ajal paralleelselt Estonia mitmežanrilises teatris, jõudis ta tõdemuseni, et ükski tantsustiil üksikuna ei suuda katta teatri vaja- dusi. See viis ta seisukohale, et lavatants peab olema süntees kõigist eelnimetatud stiilidest; lavastuses kasutatav stiil sõltub teose ainestikust ja muusikast. Kui Olbrei asemel töötanuks II maailmasõja eel Estonia tantsurühma juhina näiteks mõni tol ajal tegutsenud veendunud klassikalise balleti pooldaja, oleksid nad rõhutanud balletti ning nende repertuaarivalik olnuks tõenäoliselt traditsioonilisem. Nii oleks tantsustrateegia kulgenud juba mööda alanud rada ning plahvatus jäänuks olemata.
Plahvatusprotsessi kolmas, olulisim komponent oli Rahel Olbrei isiksus, kodune taust, haridus ja isi- kuomadused, mis oma ainulaadsusega varasemad arengurajad süütenööriks sõlmis ja plahvatusprot- sessi käivitas. Olbrei sündis muusikat ja teatrit hobitegevusena austavasse perre Tallinnas. Tema va- nemad olid Estonia seltsi liikmed, seega teatri tegemised olid kodused jututeemad, teatris käimine elu enesestmõistetav osa. Olbrei isale ja onule kuulus pillivabrik, mis tähendas muusikalist keskkonda – ja muusika kujundas Olbrei arusaamist mis tahes kunstiteose vormilisest ülesehitusest. Ta sai ajastu koh- ta hea hariduse ja vaatamata sellele, et vanemad ei näinud kunstiga tegelemises karjääriperspektiivi, leidis Olbrei võimalusi tantsu õppimiseks vanemate vastuseisu kiuste. Selles avaldusid tema olulised isikuomadused, mis hilisemas tegevuses osutusid kaalukaiks – sihikindlus ja püsivus. Lisame siia juur- de tohutu töökuse, nõudlikkuse eelkõige enese suhtes, arenemisvõime, tulevikuvisiooni ja huvi kõige kultuuris toimuva vastu – ning saame kon guratsiooni, mida teistel temaga ühel ajal tantsumaastikul tegutsenud isikutel ei olnud.
Oluline tantsustrateegia kujunemisel on asjaolu, et Olbrei oli just Estonia teatri tantsurühma juht: ta töötas pealinna ja seega riigi kõige tooniandvamas teatris ning tal olid tantsurühma töö korraldami- ses ja repertuaaripoliitikas võrdlemisi vabad käed. Trupi kunstilise juhi positsioon tagas ka tema töö nähtavuse ja autoriteedi kogu tantsuskeenel. On väga tõenäoline, et kui Olbrei oleks töötanud mõnes väiksemas Eesti teatris või kui ta oleks Estonias töötanud tantsurühma juhi abilisena, oleks tema või- malused balletiraja vormimiseks olnud hoopis piiratumad ning mõjujõud sellega ka väiksem.
Lisame veel mõningaid plahvatuse komponente, mis mängivad edasise raja puhul olulist rolli. Peale selle, et Olbreil oli visioon ja selle teostamiseks vajalik taust, oli tal ka anne – ja mitte üksnes koreo- graa line talent, vaid ka anne ära tunda ja rakendada inimese potentsiaali. Ilma koreograa lise andeta ei kanna ükski visioon: lavatantsu ajalugu analüüsides näeme, et elujõulised ja traditsioone tekitavad balletitrupid tekivad andekate koreograa de ümber. Samas ei ole mitte igal heal koreograa l silma tantsijate peale ning veel vähem on neid, kes suudavad keskpärase „materjaliga”, st mitte kõige suut- likumate tantsijatega töötada nii, et nende puudused jäävad tantsupeensusi mittetundvale publikule märkamatuks ning tantsijate tugevused saavad jõuliselt esile tõstetud.
Lavatantsu plahvatusprotsessi toetasid veelgi teatrisisesed tegurid, nagu draamatrupi tegutsemine kõrvuti muusikateatri omaga, mis võimaldas vajadusel rakendada näitlejaid kõrvuti tantsijatega ja mõjutas oluliselt seda, kuidas lavastust ja rolli üles ehitati. See asjaolu aitas kujuneda näitleval tantsijal, kes on koreograa kaaslooja, mitte kuulekas käsutäitja. Teatrisisese toetava tegurina tuleb esile tuua Olbrei tuge ja seljatagust tema abikaasa, ooperilavastaja ja dramaturgi Hanno Kompuse kujul. Ning lõpuks ka eraeluline asjaolu – lastetus, mis võimaldas Olbreil end täielikult teatrile pühendada.
33