Page 35 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
Teiseks rajaelemendiks on tantsulavastuse roll: millel on peatähelepanu, kuidas ja milliste vahenditega see luuakse. Nii nagu teose kui terviku puhul oli tähtis loogilisus, oli see nõutav ka tegelaskuju puhul: see pidi olema veenev, psühholoogiliselt usutav ja haarav. Tantsutehnika oli seda toetav, kuid mitte määrav. Seega võib öelda, et tehnilisest sooritusest oli olulisem näitlemine – just Olbrei pani aluse mängulisele tantsutraditsioonile, näitlevale tantsijale, mis oli hiljem eesti balleti eripära võrreldes teis- te Nõukogude Liidu balletitruppidega. Nii tantsulavastuse kui ka tantsija puhul oli Olbreile oluline kriteerium musikaalsus, muusikast lähtumine ning kokkukõla muusika sisemise sõnumiga, mitte üks- nes nootide järgimine. Kuigi see võib tunduda enesestmõistetavana, on maailm täis koreograafe, kes muusikat ei tunneta ja kasutavad seda üksnes tapeedina oma liikumismustrite jaoks.
Kolmandaks rajaelemendiks, mille mõju on küll raskem täheldada selle märkamatu iseloomu tõttu, on Olbrei kujundatud töökultuur, mis lähtus suuresti tema isiklikust eeskujust, Estonia teatri sisekliimast ja Eesti Vabariigi haritlastega seostatud vaimsusest. Need väärtused toetasid tantsustrateegiaid ning viimased omakorda aitasid esimestel taaskehtestuda. Olbrei nõudis austust teatri kui nähtuse vastu. See seisnes selles, et oma töös antakse alati parim, et mugavusest tekkivad „kärped” ei ole lubatud, et kolleege tuleb toetada. Need väärtused muutusid temaga koos töötanud tantsijatele omaseks ning jäid püsima ka Olbrei lahkudes. Kuna Olbreiga koos töötanud tantsijad moodustasid Estonias pärast II maailmasõda kriitilise massi, tekkis tantsustrateegia osas mõtteline lukustatus. Kogu eelmainitud väärtuste kogum muutus normatiivseks struktuuriks ja kognitiivseks skeemiks, millega uued tulijad pidid kohanema. Kuna Olbrei tantsijad jätkasid teatris töötamist repetiitoritena või balletikoolis õpe- tajatena, siis andsid nad, sageli küll koreograa nimetamata, Olbrei pärandit isiklikult oma keha ja mõttemaailmaga edasi, mis veelgi enam kinnistas juba loodud rada.
Olbrei tegemisi kajastas hoolikalt ajakirjandus ning jälgisid teised tantsuga tegelejad, nagu näiteks hil- jem koreograa dena tegevust alustanud Ida Urbel ja Helmi Tohvelman, kelle ettekujutus tantsulavas- tusest kui nähtusest kujunes just Olbrei tööde najal, isegi kui sellele lisandusid teised allikad. Ja kui ka hiljem töötasid eesti balletiteatris Olbrei lavastusi mitte näinud tantsujuhid ja koreograa d, siis olles õppinud Olbrei-aegsete tantsijate juures või töötanud nendega koos või nende käe all, omandasid nad endalegi märkamatult osaluse Olbrei mõttemaailmas.
Olbrei pärandiks ja tantsustrateegiaks tuleb pidada mälestusi tema lavastustest, isikuomadustest ja juhtimiskultuurist ning tema koolitatud või temaga koos töötanud tantsijaid, kes tema mõttemaailma suulise pärimusena ja isikliku eeskujuga edasi kandsid. Nõukogude Liidus, mille osaks Eesti jäi peaae- gu viiekümneks järgnevaks aastaks, töötasid tantsijad enamasti ühes ja samas teatris. Seega moodus- tasid Olbrei tantsijad Estonia tantsurühma põhituuma ja juhendasid hilisemaid juurdetulijaid Olbrei väärtuste ja teatrieetika vaimus. Teatri juures tegutsenud õpperühma baasil moodustati 1946. aastal Koreograa line Kool (praegune Tallinna Balletikool), mille mitmed esimesed õpetajad olid Olbrei baasiga. Kooli õpilased tegid kaasa Estonia etendustes, mille kaudu nad juba lapseeas puutusid kok- ku vanemate tantsijate sõjaeelsete väärtustega. Ka andis Koreograa line Kool järgneva poole sajandi jooksul põhilise kaadri Estonia tantsutrupile, mis tagas mõttelise järjepidevuse ja koolilise ühtsuse. Teater oli selle töötajatele nagu pere kõikide sellest tulenevate eeliste ja nõrkustega.
Pärast Olbrei põgenemist välismaale 1944. aastal toetas tema tantsustrateegiat lavastuslikus plaanis nõukogude draamaballett, mis soodustas näitleva tantsija esiletõusu puhttehnilise liigutuste sooritaja ees. Teatris 1940ndate ja 1950ndate algul töötanud koreograa d Anna Ekston, Boris Fenster ja Vla-
35