Page 46 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED teOreetiline raamiStiK
Erinevates keeltes ja kultuurides võivad värvidel olla erinevad konnotatiivsed tõlgendused. Chatti rõ- hutab sellega arvestamise vajalikkust just kultuuriliselt laetud väljendite nagu metafooride, idioomide ja vanasõnade tõlkimisel, kus otsetõlge harva sihtteksti sobib. Värvimetafoorid kehastavad sümbolilisi tähendusi, mis kuuluvad konkreetse ühiskonna kultuurilisse pärandisse. Kultuuridevaheline värvide sümbolilisuse analüüs on seega hädavajalik, et keelte vahel värvimetafooride täpset tähendust edasi anda. Tõepoolest, üks värv võib erinevates kultuurides kanda erinevat tähendust – see sõltub kultuuris valitsevatest normidest, uskumustest ja piirangutest (Chatti, 2014; Sandford, 2012).
Mitmetähenduslike sõnade puhul tuleb seega arvestada keelte spetsii kat, kultuurilist tausta ja kon- teksti. Kui värvide konnotatsioonid lähte- ja sihtkultuuris ei kattu, siis tuleb sellest ka tõlkimisel läh- tuda. See, milline strateegia tõlkimisel valitakse, sõltub tekstist ja konkreetsest metafoorist, samuti ka teksti eesmärgist nii lähte- kui ka sihtkultuuris. Olulist rolli mängivad siinjuures lisaks eespool mainitutele ka tõlkija kogemus ja sellest mõjutatud tõlgendus – kuidas tema teksti mõistab. Lako ja Johnson rõhutavad, et metafoor ei ole vaid poeetiline kõnekujund – kogu meie tajusüsteem on loo- mult metafooriline ja sõltub füüsilisest ning kultuurilisest kogemusest. Metafoori mõistmine sõltub vastuvõtja kogemustest ja teadmistest (Lako , Johnson, 1980).
Metafooride tõlgitavus algab seega kontekstist, mis annab aimu tõlkija läbitud otsustusprotsessist. Kontekst annab vihjeid sisu täpsemaks mõtestamiseks ja metafooriliste väljendite mõistmiseks. Otsu- se tegemise protsessi mõjutavaid tegureid on seejuures kahte tüüpi: objektiivsed ehk lingvistilised ja subjektiivsed ehk keelevälised faktorid (Olivera, Sacristán, 2001). Veelgi enam, metafooride uurimine kontekstis võimaldab uurida tõlkijate rakendatud kompensatsioonistrateegiaid, mis aitavad mõista neid assotsiatsioone, mis neil tekivad võrgustikus, mille moodustavad nende endi kognitiivsed koge- mused ja lähteteksti iseloom. Metafooride tõlkimine on tõeline väljakutse, sest tõlkija eesmärk on luua sihtkeeles lähtekeelega võrdne koherentne seoste süsteem. (Monti, 2006)
Põhivärvinime määratletakse selles töös nii, nagu Brent Berlin ja Paul Kay selle on de neerinud (1969). Põhivärvinimi on psühholoogiliselt esile tulev, enamasti morfoloogiliselt lihtne omasõna, mis kuulub prototüüpsete värvinimedega samasse sõnaliiki ning millel on nendega sama grammatiline potent- siaal (Sutrop, 2000). Uurimuses käsitletakse värvimetafoorina metafoore, mis võivad lisaks põhivär- vinimedele sisaldada ka põhivärvinimede hulka mitte kuuluvaid värvisõnu. Viimaste hulka kuuluvad näiteks tähendusnihke kaudu saadud värvisõnad nagu metallide nimetused (silver, gold), objektini- medest tuletatud värvisõnad (emerald) (Philip, 2003), aga ka sõna „värv“ (colour) (Sandford, 2012).
metOOdiKa ja valim
Uurimuse raames korraldati empiiriline katse, milles osalevad katseisikud said ülesandeks tõlkida etteantud tekst inglise keelest eesti keelde. Katse käiku analüüsiti ekraanitegevuse salvestamise prog- rammi abil – BB Flashback (Windows) või QuickTime (Mac OSX). Katse sooritati katseisiku arvutis talle sobival ajal ja kohas. Tekst sisaldas 21 värvimetafoori. Tõlkekatsele järgnes küsimustiku täitmine sotsiaalse tausta, keeleoskuse ja -kasutamise ning seotuse kohta tõlkimisega. Samuti viidi läbi 14 ret- rospektiivset poolstruktureeritud intervjuud.
Katses osales 33 inimest. Katseisikud jagunesid kahte gruppi. Ühes grupis olid tõlkimisega tegelevad inimesed ja teises grupis tõlkimisega mitte kokku puutunud inimesed, kes aga valdavad kõrgtasemel
46