Page 47 - Tallinn University
P. 47
HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
inglise keelt, kes elavad või on elanud inglise keelt kõnelevas riigis või kelle töökeeleks on osaliselt või täielikult inglise keel. Esimeses grupis oli 18 ja teises 15 inimest. Tulemuste analüüsis käsitletakse ka soolisi erinevusi. Katseisikutest 21 (64%) olid naised ja 12 (36%) mehed. Katseisikute keskmine vanus oli 34,2 aastat. Vanuste mediaaniks oli 33 aastat. Kõige noorem katseisik oli 23 aastat vana, kõige vanem 64-aastane.
Tulemuste analüüsimisel lähtuti katseisikute soolisest jaotusest ja nende varasemast kokkupuutest tõl- kimisega. Uurimuste kohaselt (Greene, Gynther, 1995; Ryabina, 2009; Uusküla, 2009; Rätsep, 2013; Mylonas jt 2014) on naiste värvisõnavara rikkam kui meeste oma. Töös analüüsiti, kas see mõjutab ka värvimetafooride tõlkimist. Samuti käsitleti seda, kas tõlkekogemuse olemasolul on mõju värvimeta- fooride tõlkimisele, sest väidetavalt mõjutab tõlkijaharidus ning -kogemus tõlkimisel tehtud otsuseid (van Doorslaer, 2015).
Töös analüüsiti värvimetafooride tõlkimist järgmise klassi katsiooni alusel:
– metafoori taasesitamine sihtkeeles koos värvisõnaga;
– metafoori taasesitamine värvisõna mittesisaldava metafooriga;
– metafoori asendamine mõttega/seletusega (parafraseerimine);
– väljajätt, kui metafoor osutub üleliigseks;
– valesti tõlkimine (sisu antakse edasi ekslikult).
tulemuSed
Uurimuse tulemusi tutvustavas peatükis keskendutakse eraldi igale tõlketekstis sisaldunud värvime- tafoorile. Esmalt tutvustatakse värvimetafoori, analüüsitakse lühidalt selles sisalduva värvisõnaga seo- tud assotsiatsioone, tema tähendust inglise keeles ning võimalikke tõlkevasteid eesti keeles. Seejärel esitatakse ülevaade katses kasutatud tõlkestrateegiatest, tõlkevastetest ning tähelepanekud tõlkeprot- sessi kohta.
Kirjanduses avaldatud võrdlevate analüüside tulemuste põhjal on metafoorsete väljendite tõlkimise puhul oluline roll kultuurispetsii listel aspektidel ning kontekstil. Kujundlike väljendite esinemine katsetekstis mõjutab tõlkimise protsessi. Seda märkisid ka uurimuses osalenud katseisikud. Konteks- til on seejuures üldiselt mõistmist ja tõlkimist abistav mõju (näiteks värvimetafoor awash under the brown tide, mida kõik katseisikud kohtasid esimest korda, kuid mida sellegi poolest kordagi valesti ei tõlgitud). Kui väljend on uudne või katseisik ei ole selle tähenduses kindel, kasutatakse internetis kättesaadavate üks- ja kakskeelsete sõnaraamatute abi. Tõlkimiskogemusega katseisikud teevad roh- kem parandusi, panevad kirja erinevaid variante, otsivad väljendi tähenduse kohta informatsiooni süsteemsemalt ning kontrollivad väljendi sisu ja kasutusvõimalusi ka sihtkeelsetest allikatest.
Katses osalenud naiste puhul ei olnud ajakulu analüüsides märgatavat vahet tõlkekogemust omavate ja sellega varem mitte kokku puutunud katseisikute tulemuste vahel. Meeste puhul mõjutab tõlkimis- kogemuse olemasolu katse sooritamiseks kuluvat aega olulisel määral. Nimelt sooritasid tõlkimisko- gemust omavad meessoost katseisikud tõlkimisülesande ligi kolm korda kiiremini kui need, kellel varasem tõlkimiskogemus puudus.
Tõlkestrateegiate valikul aga naiste ja meeste vahel erinevused selgelt välja ei tulnud. Antud valimis oli määravaks pigem eelnev kokkupuude tõlkimisega. Tulemustest selgub, et tõlkijad eelistasid pigem vär-
47


































































































   45   46   47   48   49