Page 8 - Ajakiri-kevad-2020

ARUKASTEHNOLOOGIA UUENDAB HARIDUST
Eesti on tuntud kvaliteetse hariduse poolest. Juba tuhanded õpetajad ja sajad koolid kasutavad õpetamisel uuenduslikke meetodeid ning tehno- loogiat. Nende kasutamine koos õpianalüütikaga aitab hariduses pare- maid otsuseid langetada. See on valdkond, kus Eesti on teistele riikidele Euroopas ja ka mujal eeskujuks.
Põnevaid uuendusi ja nutikaid lahendusi kooli- tunnis aitab välja töötada Tallinna Ülikooli haridusteaduste ja digitehnoloogiate instituudi ühisprojekt CEITER („Piire ületav haridus- uuendus tehnoloogiapõhiste teadusuuringute toel”), mis pälvis tänavu sotsiaalteaduste alal riigi teaduspreemia. ERA Chair projekti eest- vedaja on Tallinna Ülikooli õpianalüütika ja haridusinnovatsiooni professor Tobias Ley.
Millele TLÜ haridusuuenduse tippkeskuses keskendute?
Klassiruumi tasandil toetame õpilasi selles, mida nad teevad, kui nad uurivad näiteks mõnda uut domeeni veebis või digi-
taalses õppesüsteemis.
Samuti anname tagasisidet
õpetajale: mis klassiruumis
ja grupivestlustes parajasti
toimub, kas ollakse asja
juures või mitte. See aitab
õpetajal paremini juhen-
dada. Koolid saavad parema
ülevaate oma tehnoloogilisest
võimekusest: kas neil on vaja
uusi õpiviise kohandada, läheb neil
vaja investeeringuid ja tehnoloogiat
või õpetajate koolitamist. Samuti keskendume juhtimise tasandile.
Kas need uuendused on juba ellu viidud?
Jah, oleme palju vaeva näinud, et uurimistöö tulemusi koolides praktiliselt rakendada, põhiliselt õpetajate koolitusprogrammide kaudu. Oleme loonud EDULAB-formaadi.
Meetod põhineb populaarsel Living Labsi lähenemisel ja keskendub koostööle õpetajate, teadlaste ja teiste huvipoolte vahel. Üheskoos luuakse uuenduslikke õpistsenaariume (nt kuidas loodusteadustes ja matemaatikas robotit või nutitelefoni kasutada). Neid rakendame koolides ning analüüsime, kas ja kui hästi need töötavad. Oleme teinud koostööd tuhandete õpetajate ja enam kui saja kooliga, nii et seda on laialdaselt katsetatud erinevates koolides üle
Eesti.
Millised on olnud projekti suurimad
väljakutsed?
Teadustöö sidumine praktikaga. Kooli
ja teadusmaailma vahel on suur lõhe, sest asju, mida sa teadustöö käigus
avastad, ei saa alati otsekohe praktikas
rakendada. Lisaks ei mõtle teadlased ja
õpetajad ühtemoodi ning neil on erinevad eesmärgid. Õpetajad on huvitatud asjadest,
mida saab klassiruumis kohe kasutusele võtta. Aga kuna klassiruume on väga mitmesu- guseid, tuleb lahendusi individuaalsetele olude järgi kohandada. Teadlased seevastu on huvi- tatud tulemustest, mida saab rakendada väga paljudes klassiruumides ühtemoodi. Sellepärast algatasimegi EDULABi meetodi ja see annab juba häid tulemusi.
8
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 14 / KEVAD 2020
i
n
ä
R
t
e
r
i
P
:
o
t
o
F
y
e
T
o
b
i
a
s
L