Page 9 - Ajakiri-kevad-2020

“Kooli ja teadus- maailma vahel on suur lõhe, sest asju, mida
sa teadustöö käigus avastad, ei saa alati otsekohe praktikas rakendada.”
Näiteks oleme uurinud rohkem kui 10 000 juhtumit, kus õpetajad on loonud uusi õpistse- naariume. Kui õpetajad teevad koostööd teiste õpetajatega või kohandavad juba olemasolevaid stsenaariume, on väga suur tõenäosus, et nad neid koolides hiljem ka kasutavad. Need on edu- lood, mis on seni ette tulnud. Saame paremini aru, kuidas uuendamisprotsess hariduses töötab.
Mida arvate Eesti teadusmaastikust ja kuidas see erineb Austria omast?
Nad erinevad väga palju. Eesti on väga dünaa- miline ja paindlik ning siin on palju lihtsam oma häid ideid realiseerida kui Austria ülikoo- lides. Bürokraatia ja muu asjaajamine on siin paindlikum. Samas on ka miinuseid. Üks väga suur miinus on see, et 80 protsenti uuringu- test rahastatakse projektide kaudu, mis aga
ei ole kuigi stabiilne lahendus. Väga raske on luua ja säilitada kindlat teadusuuringute baasi, suutlikkust ja taristut, sest nende jaoks peab raha hankima eri projektide kaudu. See paneb tõsiselt proovile.
Kuidas õpiprotsessid tulevikus veel edasi arenevad?
Tehnoloogiad, mida oleme viimastel aastatel näinud, võimaldavad õppimist tihedalt meie igapäevaeluga siduda. Hariduse omandami-
ne ei tähenda enam, et õpilane peab viibima koolimajas. Meil on tänu tehnoloogiale rohkem võimalusi õppimiseks, näiteks nutitelefonid aitavad teiste inimestega kontaktis olla ning annavad meile ümbritsevast keskkonnast infot reaalajas. Liit- ja virtuaalreaalsus võiksid samuti meid õpiprotsessides aidata.
Paljudes teistes valdkondades kiidetakse tehisintellekti ja see mõjutab juba ka haridust väga palju. Kuna kõikjal maailmas on õpetajate puudus, võivad nutiseadmed õpetama hakata. See on midagi, mida tuleb ühiskonnas arutada, et saada parim tulemus. Meie näeme seda kui partnerlust, kus arukad tehnoloogiad toetavad õpetajaid. See on suur tulevikuteema, mitte ainult hariduses, vaid ka teistel elualadel.
ERA Chair projekt “Piireületav haridusuuendus tehnoloo- giapõhiste teadusuuringute toel” (CEITER) vältab 1. juuli 2015 kuni 30. juuni 2020. Eelarve on ligi 2,4 miljonit eurot, rahastab Euroopa Komisjon.Vastutav täitja: Tobias Ley, TLÜ haridusteaduste instituudi õpianalüütika ja haridusinnovat- siooni professor.
Sven Paulus, ajakirjanik
Intervjuu ilmus pikemalt 2020. aasta alguses ingliskeelsena portaalis researchinestonia.eu. Ilmumist rahastas Eesti Teadusagentuur.
Leian, et Eesti õpetajad
ja koolid on uuendustele väga avatud. Mõnedes teistes riikides on koolid väga rangelt reguleeritud ning õpetajatel ei ole tea- dusalase koostöö alustami- seks erilist motivatsiooni.
2020
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 14 / KEVAD 2020
9