Page 30 - TLÜ ajakiri 2021 Unistuste ülikool

29
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 15 / TALV 2021
Esiteks: kompetentsust ei toeta niivõrd
valmis teadmiste omandamine kui õpitava mõtestatus ja seotus eluliste küsimustega, samuti analüütilise, teadmisi loova ja lõimiva õpiprotsessi pakkumine – olen seda nimetanud ka teadmistepõhise loovuse printsiibiks.
Teiseks: laseme dikteerival ja kontrollival õpetamisel kiiresti unustuste hõlma vajuda. Just empaatiapõhiselt tegutsev õppejõud on aktiveerija ja toetaja, kes loob raamistiku
ja pakub väljakutseid, arutleb ja väärtustab protsessile suunatud kahepoolset tagasisidet.
Kolmandaks: õppija autonoomia ei tähenda individualistlikku saavutus- ja õpiprotsessi – tuleviku töökohad nõuavad aina enam koos- töises tegevusmudelis oskuslikku hakkama saamist.
Kui neid põhimõtteid järgime, oleme tulevikus viinud suure osa õppest ülikooli seinte vahelt välja, päriselu lähemale. Ülikoolis on aga suurte loengusaalide asemel enam hubaseid väiksema- tes (töö)rühmades avatud arutelusid soosivaid seminariruume ja erinevaid laboreid. Siin peetakse vaid meistriklassi loenguid –
korduva sisuga (vooru)loengute materjal on üliõpilasele kättesaadav kõrgel pedagoogilisel tasemel ja erinevatel digiplatvormidel juurde- pääsetava õppe(video)materjalina.
Kuidas hindad ülikooli, sealhulgas instituutide sisekliimat?
Olen õppinud ja töötanud Tallinna Ülikoolis üle 30 aasta ning ma ei oska sõbralikumat ja toetavamat kollektiivi soovida! See ei tähenda, et mul ei oleks olnud kolleegidega eriarvamusi või et ma poleks märganud ja vahel ka lahen- dama pidanud eri osapoolte vahelisi lahkhelisid. Me ei ole ju programmeeritavad robotid, vaid inimesed oma erinevate tõekspidamiste, elukogemuse ja iseloomudega – erinevused rikastavad!
Olen püüdnud järgida mõtteteri, mis ütlevad,
et „kõik, mis teed, teed endale“ või „anna seda, mida soovid saada“. See on ka minu esimene soovitus neile, kes ehk päris sama hästi ennast oma lähemate töökaaslaste seas ei tunne.
Teine samm on oma murest rääkida. Oleme laiendamas võimalusi saada tuge psühholoogilt, aga ka nt võrdse kohtlemise teemadel. Loodan, et heade tavade üle arutlemine ja nende osas ülikooliüleste kokkulepete sõlmimine aitab meil sisekliimat samm-sammult veelgi parandada.
Mõnikord peame siiski tunnistama, et vaatamata pingutustele käib erinevuste
hästi toimivaks tervikuks kokku sulatamine käesolevas hetkes ja kontekstis üle jõu ning sel juhul on juhi vastutus leida lahendus. Usun
ja tean oma kogemusest, et ka lahenduse,
mis seisneb kellegi lahkumises oma senisest tööperest, saab ellu viia kõiki osapooli mõistvalt ning lõppkokkuvõttes võidab ka lahkuja.
Aga me ei pea ülearu muretsema – meie ülikooli rahuloluküsitlused on aasta-aastalt näidanud, et oleme oma tööga rahul ja uhked selle üle, et töötame TLÜ-s.
Foto: Raul Mee