Page 3 - Haridusuuendus 2020
P. 3
1. Üldoskuste kujundamine
eesti rahvusvaheline kool
ÕPPIJA POOLT JUHITUD ARENGUVESTLUSED II KOOLIASTMES (6.–10. KLASS)
Uuenduse eesmärk oli võimestada õppijat ja anda talle vastutus ning juhtiv roll arenguvestluses. Lisaks sellele ilmestada õppija osa õppeprotsessis ning sõnastada arenguvestluse eesmärk, mis oleks ühiselt mõistetav nii õppijale, õpetajale kui ka lapsevanemale.
Muutuse protsessi juhtis õpetajatest koosnev meeskond. Õppija juhitud arenguvestlus viidi läbi 2019/2020. õppeaasta kevadel. Tagasiside õppijatelt, õpetajatelt ja lapsevanematelt näitas, et muutuse eesmärk oli üheselt mõistetav. Õppijad arendasid endas refleksiooni-, mõtlemis- ja eneseväljendusoskust, analüüsisid holistiliselt enese arengut ning seatud akadeemilisi eesmärke, “särades” ise protsessi keskmes, nagu kirjeldas üks osalejatest.
Õpetajad mõistsid selgemalt oma osa õppeprotsessi kujundamisel, üldpädevuste teadlikul planeerimisel ja õpitegevustesse rakendamisel. Selleks, et õppijat võimestada, tuleb teha koostööd nii õppija, teiste õpe- tajate kui ka peredega ning edendada õppeprotsessi mõjutavaid suhteid. Lapsevanemad said võimaluse kogeda õppeprotsessi oma lapse silmade läbi, kuulda nende eesmärke ja näha edusamme.
Õppija juhitud arenguvestluse rakendamisega II kooliastmes pakkusime osalejatele innovaatilise õpi- kogemuse, mis võimestab õppijat, annab talle keskse rolli ja arendab üldpädevusi. Projektis osalejad ei omandanud mitte ainult uusi oskuseid ja meetodeid, vaid toetasid teisi õppijaid ja kolleege, kes soovisid kasutada õppija juhitud arenguvestluseid oma õppeprotsessi osana.
Muutuse kujundamisel on lähtutud tänapäevases õppeprotsessis olulistest sihtidest. Protsessi juhtis õpetajatest koosnev meeskond ja uues arenguvestluse formaadis saab õpetajast protsessi toetaja, mitte ta ei juhi protsessi. Vastutus on õppijal. Väga huvitav oleks teada, millist teavet muu õppeprotsessi täiendamiseks muutunud arenguvestluse abil kogutakse.
Madalamas kooliastmes on sarnane süsteem juba juurdunud, peagi kindlasti fikseerub süsteem ka II kooliastmes. Siinkohal on oluline mõelda, kuidas tagada süsteemi jätkusuutlikkus. Üheks teguriks on kindlasti lastevanemate suurem kaasamine, mis on ka juba kooli edasistes eesmärkides olemas.
Reet Sillavee,
Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste õppearenduste koordinaator
Haridusinnovatsiooni keskus
kontakt:
www.ise.edu.ee
Kadri Tomson kadrit@ise.edu.ee
www.tlu.ee/hik
