Page 11 - Yogasutra

Sissejuhatus. Patañjali „Yogasūtra“ 11
Ühiskondlik muutus
Veda’de ajastu lõpul tekkinud sotsiaalsest stressist said alguse revolutsioonilised sündmused. Käes oli „tuhande filosoofi ajastu“ (u 800–200 eKr): tekkisid tuhanded askeet- likud ja filosoofilised liikumised, mis pürgisid maailma muutmisele indiviidi endamuutmise teel. Tekkinud liiku- miste seast kuulsaimad olid džainism ja budism. Esimese tinglik rajaja oli Vārdhamāna Mahāvīra Jina (u 558/557– 486/485 eKr), teisele maailmavaatele pani aluse Siddhārtha Gautama Buddha (u 568/563–488/483 eKr).
Võimuvõitluse ägenemine kuningriikides ja ühiskond- likud pained panid inimesi üha enam mõtlema vaimse pääsemise viisidele, veda’de ohvririitusest erinevale reli- gioossele kaemusele ja isiklikele absoluudiotsinguile. Pal- jud eliidi hulgast pärit isikud loobusid oma staatusest, poliitilistest ambitsioonidest ja hakkasid erakuteks. Aske- tism oli varemgi tuntud, ent absoluudi poole püüdlemine omandas sel ajastul täiesti uued mõõtmed. Brahmanist- liku ohvriteenistuse läbi saavutatavas vagaduses pettu- nud targad otsisid rahu iseenesest, isikliku kogemuse läbi, omaenese vaimu abil. Astumine askeedi, rändõpetlase ja kerjuse seisusse võimaldas loobuda ühiskonna ja seisuse taagast, astuda vaimselt vastu valitsevale korrale ja tava- dele ning pageda maailma eest omaenese mõttemaailma.
Tekkis mitu uut askeetlikku liikumist, mille seas olid kõige populaarsemad enesepiinajate liikumised. Nende järgijad loobusid ühiskondlikust elust, elasid tsivilisat-