• Ründemängijal ei tohi lasta palli saada. Kui ründajal õnnestus pall saada, peab kaitsemängija aluma agressiivset - seejuures ei tohi unusta, et see peab olema arukas - survet pallile. Mängijal tuleb lasta alustada põrgatamist ja seejärel ta blokeerida.
• Ründemängija, kes tahab saada esimest söötu, tuleb üle mängida. Liikuda tuleb mängijalt palli suunas hoides ühte kätt palli liikumise koridoris.
• Kui kaitsja hoolealune ei osutu mängijaks, kellele võidaks teha kiire sööt, st asub kahe-kolme söödu kaugusel pallist, peab kaitsemängija asetsema ründajast mõnevõrra kaugemal sellisel positsioonil, mis võimaldab tal kaaslasele abi osutada või takistada palliga mängija läbimurret.

Kaitsetegevus palliga mängija vastu eeldab eelkõige tarka survet. Kaitsemängija eesmärgid on mitte lasta ründajal:

• sooritada resultatiivset pealeviset. Kui ründaja on viskekaugusel, tuleb kaitsjal hoida kätt nii üleval (nn „käsi lõua juures" asend), et palli ei ole võimalik otse üles tuua viskeks, vaid seda peab tegema kerge ringiga.
• Teostada läbimurret korvialusesse tsooni ja eriti „tugevama" käega.
• Sööta ohtlikus suunas - eriti keskmängijale ja vastase liidrile.
• Otsajoonelt ei tohi lasta ründajal mööda minna vaid suunata keskele, kus kaaslased saavad abi osutada vajadusel.
• Vallata palli.

Kaitsemängijate kõige suurem probleem on palliga mängija katmine, kes reaalselt ähvardab pealevikega ja omab põrgatamise õigust.

Kaitsetegevus mängija vastu ühe söödu kaugusel - kaitsemängija peab asuma oma enda hoolealuse ja palli vahel. Seejuures ei pea ta olema kaetava mängija juures tihedalt vaid hoidma teatud distantsi moodustades kolmnurga - pall, hoolealune ja kaitsja. Nurga teravus oleneb kaitsemängija kiiruslikest võimetest. Mida kiirem kaitsja, seda nürim nurk ja seda lähemal asetseb kaitsja pallile.

Kaitsemängija peab seisma näoga ründaja suunas, asetades tagumise jala nii, et see katab ründaja poolt keha. Kaitsja eesolev jalg ja välimine käsi peavad katma võimaliku „söödu koridori".

Kaitsetegevus mängija vastu kahe söödu kaugusel - sellisel juhul peab kaitsemängija seisma ühe jalaga vabavikejoonel ja nägema oma hoolealust ja palli. Selline positsioon võimaldab tõkestada tegutsemist nii väljakupoolel, kus asub pall kui ka reageerida kaarega söödule, mis suunatud kaetavale mängijale.

Kaitsetegvus mängija vastu kolme söödu kaugusel - kaitsemängija peab asuma vabaviske koridoris. See on parim koht, et peatada läbimurre sellelt väljakupoolelt, kus asub pall.