5. Müra
Müra on ebameeldiv heli.
Müra spekter koosneb enamasti erineva sagedusega helidest. Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti (Kristjuhan 2000):
- Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid.
- Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned -arterioolid.
- Müra võib ergutada tööle.
- Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab.
- Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat.
- Võta müra eemaldamine käsile kõige hiljem siis, kui vestlemine on võimalik vaid karjudes.
- Keskendumist nõudval tööl ei tohiks müra oma valjuselt ületada vaiksel vestlusel tekkivat heli.
- Muutliku tugevuse ja kvaliteediga müra häirib rohkem kui ühtlane müra.
Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul.(Kristjuhan 2000)
Insener või majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra. (Kristjuhan 2000)
• Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA
• Praktiliselt vaikne ruum - 40 dBA
• Keskmise valjusega jutuajamine 1m kaugusel - 60 dBA
• Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe - 75 dBA
• Sõiduauto 15 meetri kauguselt - 75 dBA
• Tiheda liiklusega tänav - 80-90 dBA
• Lihv- ja treipinkide töö – 75 – 85 dB
Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 94 dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. On soovitav, et masinad ja seadmed disainitaks nii, et müratase oleks alla 80 db (A). Lubatav müra piirnorm EL-s on 85 dB(A), isikukaitsevahendeid kasutades isegi kõrgem. Kuigi müra tuleb vähendada nii palju kui võimalik, ei ole soovitav lasta seda madalamale kui 30 dB(A), vastasel korral ootamatu juurde tulnud müra muutub liiga ärritavaks. Kõige efektiivsemaks müra vähendamise meetodiks on müra vähendamine müraallikas. (Tint 2007: 76).
Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi. (Kristjuhan 2000)
- Optimaalne müra 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses.
- Kontoris on vastuvõetav müra 50-55 dBA, mis ei sega tööd.
- Üle 60 dBA müra hakkab segama keskendumist. Seda teeb eriti katkendlik ja impulssmüra, näiteks telefonihelin, teiste inimeste jutt, sissekostev tänavamüra (autod).
- 70 dBA segab telefoniga kõnelemist.
- 80 dBA segab inimeste omavahelist suhtlemist.
Ootamatu müra on häirivam ja tervisele kahjulikum kui harjumuspärane.
Töötingimused ja töökeskkond/ M. Sirk